Sain siis nüüd teada, et ikkagi saan palgakõrgendust.Vahepeal oli kuidagi väga närviline kogu see õhkkond seal. Peale seda kui see firmaomanik rääkimas käis olid kõik nagu täispuhutud õhupallid kohe lõhkemas. Otsustasin mitte enam ka surkida, aga nüüd eelmine nädal korraks ja ääriveeri küsisin Denbylt. Ta vastas väga alandlikult, et jah sorry ta unustas aga nüüd homme kindlasti küsib. Tuligi järgmine päev minu juurde ja ütles et kõik tips tops, aga nüüd aind veel selgub, et palju seda saab. Kõndis naerdes minema ja hüüdis järgi,et kas 45 sobiks. Vastasin,et enam vähem. Käisin kontoris enda tundide salapärast haihtumist ka järgi uurimas. Tuleb sellest, et kui paar minutit liiga vara välja logid, siis võtavad kohe 15min maha. Nüüd siis peab ikka nii kaua ära passima.
Esimest korda oli siin üsna ebameeldiv olukord ka. Igas maailma otsas ikka leidub vastikuid inimesi ka. Ammu töö juures üks kiivi mingi 40 mutt vahib mind mingi tapja pilguga ja ennegi midagi seal mõgisenud. Nüüd aga juhtus nii, et ootasin umbes 10 min et wcsse minna, samal ajal seal ühe poisiga juttu rääkides. Kui siis seda oli jälginud kiivi proua ja otsustas asja käsile võtta. Ta on üsna lühike, selleks, et aga veel suurem ja hirmsam välja paista kui ta juba niigi oma ülevoolavate kehavoltide ja vihast läbi imbunud näoga oleks, ronis aluste peal, pani käed puusa ja põõrdus minu poole teraval toonil: "Noh, ja mis töötad siis Sa siis nüüd PEAKSID tegema?" Mina kui ullike arvasin, et tal uksi vaja lahti saada, mida ma olen talle ka varem teinud. Vastasin viisakalt et ikka veel võti mul ja saan talle avada midagi, kui vaja. Tema minu viisakusest ja mitte hirmust tema vastu ärritus veelgi rohkem ja nüüd lendasid juba inglis keeles kõikropud sõnad ja terav toon: " No aga misa Sa vahid siis siin, Sa oled 10 min siin passinud ja mitte midagi teinud. Lihtsalt jutustad. Mine tee tööd siis.. piiipp.. " Mina vastasin jätkuvalt üsna rahulikult, et ma tahan vetsu minna ja ootan. Tema läks veel rohkem õhku täis ja kisas edasi: No mine sis kuhugi mujale vetsu ja mida Sa üldse valetad siin. Mine tööle( palju piipe jälle vahepeal) ja mida sa lihtsalt passid ja seisad siin, tööd on vaja teha. Arvasin, et ta ju teeb sama. Selle peale hakkas ta lausa minu poole kõndima ja kisas : " Mis sa arvad, et ma teen nalja siin või?" Loobusin vastamast ja kõndisin vetsu ukse juurde. Jah, tegelikult ma ju olen harjunud selliste inimestega. Need väiksed mõttetud inimesed, kes siin maailmas nii väga üritavad olla keegi. Tunnevad end seeläbi hästi kui saavad kellelegi midagi halvasti öelda ja kedagi halvasti tundma panna. Arvavad, et see läheb teistele korda. Vb mõnele tõesti.. Mina aga leian, et iga kõntsa juttu ei tasu üldse kuulatagi. Ühest kõrvast sisse teisest välja. Kuita end seeläbi paremini tundis, siis olen õnnelik. Olen sellega enda eelneval töökohal ka palju kokku puutunud, seega minu jaoks selliste matside pingutused kuidagi tähtsad olla on üsna tuttavad ja ei paku erilist pinget mulle. Lihtsalt mõni inimene teeb end kolm korda rohkem nii maha ja laskub nii madalale, nende peale ei tasu mingit aega raisata. Pigem saab naerda. Pärast rääkisin veel mõnele ja need olid ka nii üllatunud, et mismoodi ma talle küll ette jään, enamasti on tore mutt. Ilmselt on see siis kadedus nagu alati. Kadedus,et teine on parem, ilusam, tähtsam või mida iganes. Igaljuhul tundsin vana tuttavat tunnet ja muigasin. Sellised inimesed võiks kuidagi paari panna, neil oleks koos huvitav. Sitt sitaga ikka ühildub ju. Pärast vaibapanija rääkis mulle,et see mutt oli õhtul tahtnud mingittööd teha, et temal kiire ja peab kõndima seal.Vaip eiolnud aga kaetud ja see mees saatis ta lihtsalt perse,et teda ei huvita. Siia Sa igaljuhul ei tule. Järgmine päev rääkis mulle, et tegi mu eest tagasi. Saime naerda natuke. See muti oli päris hädas olnud, et tema lastakse ju lahti kui oma tööd ei tee. Elu on karm.
Laupäeval sain ka õnneks ikka lühema päeva teha. Teised nühkisid seal 5ni vist ikka. Kolmapäeval kolis meile siia strippar Danny sisse. Seda ei oleksküll elus arvanud. Martin tahtis peale Tõnist kedagi leida, ja mina tööl uurisin. Dannyl olid just eelmises kohas mingid hullud jamad majakaaslastega ning vajas uut kohta. Nüüd me siis sõidame rõõmsalt iga hommiku tööle ja koju koos. Hommikul ta küll räägib mind surnuks ja on päris tüütu,aga eks ma üritan ära kannatada. Teine poiss Kristjan on ka päris vahva. Selline rahulik eesti mees.
Täna nüüd vaba päev, peaks midagi tegema. Pidime vb kuhugi välja sõitma natuke, aga pole kindel. Järgmine nädala lõpp üritan endal töölt vabaks saada ja teeme paari päevase tripi lõunasse. Mõtlesin vabanduseks põlved tuua,aga viimased päevad need ongi nii ulmeliselt valutanud, et lonkan vahelduva eduga ringi, niiet vabandus saab vist päris tõeseks. Arstile küll siin minna ei tahaks,kallis ja mingit abi ikka ei saa. Tõnisel tuli kõrvapõletik ja käis. Maksis päris palju ja andis aind mingit kõrvatilgad, mis põletiku puhul just eriti ei toimi. Loodetavasti ta ikka Eestis saab korda. Tean, kui hull valu see on. Kuidas ta üldse lennukisõidu kinnise kõrvaga üle elas, polegi jõudnud uurida.

Eelmine nädal oli siis väikeste suurte muutuste aeg. Kolisin enda väga rahvastatud kodust välja Freosse eesti majja.Kuna käisin seal aind riideid vahetamas viimasel ajal, siis tundus suht mõttetu seal 1/3 kohaga olla. Niisiis sain aga jälle kõik oma asjad kokku pakkida. Päris palju kolimist on küll siin teha tulnud. Ja nüüd paari nädala pärast tuleb ilmselt uuesti. Siiani küll väike plaan õhus, et jään siia ka pärast seda kui Martini sõber selle maja üle võtab. Pigem vist siiski jääb see katki.
Martin ostis mulle vahepeal auto kaa. Mingi mazda rallikas. Parandab seda praegu. Kui ei meeldi, pidi maha müüma. Aga isegi talle meeldib sellega sõita.
Tänasest alates ütles Natasha oma töö ära ja nüüd pean mõlemat torni tegema. Täna oli ikka väga hull päev. Nii kiire ja väsitav. Lisaks katsin veel koridoris vaipu ja olin lifti operaator korraks. Poleks oodanudki sellist tööd veel teha. Mu roll oli küll väga väike ja kerge kuid siiski. Koju jõudes olin nii õline nagu oleks ikka kõva tööd teinud.
Tõnis läheb ka homme eestisse ära, niiet meil on siin lahkumise konjak ja siis kähku unne ja jälle tööle. wipii.
Kena kevadet, meil on külm ja vihmane isegi kohati.

Esinejad ja erinevad lavad

Natuke rahvast

Barbie kolis sisse meile. Kohutav. Kõik asjadon roosad ja isegi mu kaks riide hilpu ei mahu enam kappi ära. Need roosad rippuvad ma isegi ei oska neile nime anda, on igaljuhul ta meigikotid. How crazy is that??

Poputasime end

Näitus

Perthi tamm ja veehoidla

Rutsi arust oli mõttetu aed

Naistepäev :)

Mõtlesin,et peaks ka arhidektiks õppima. Ilma õppimata vust sellise geniaalsuse peale ju küll ei tuleks, et aken sellisesse kohta panna. Iseenesest vaadeon hea,ei saa üldse kurta.

Polnud paha vaade- Rotnest

Väga mägine oli kaa, niiet vändata andis ikka korralikult

Just chilli'n

Esialgu tundusid nad päris hirmsad, tegelikult olid väga sõralikud ja vahvad. Nime enam eimäleta, aga nägid välja umbes nagu känguru ja rott oleks beebi saanud

Tutvume. Polnud päris kindel,et kas mu näpp alles jääb.Liiga palju filme vist vaadanud

 

 

 

Loomasõber

Dolfu

Paadiga sõidan ma, pudel rummi ja hõisaa

Kolmapäev ja neljapäev käisin ilusti ikka tööl. Nõrkus ja veidi kehv oli, aga neljapäeval tundsin end juba päris okeilt. Väga kiire päev oli vahepeal. Jooksin nagu hamster oma keeruringis, kõik tahtsid äkki 3 korruse peale korraga saada ja sama aegselt. Trepid ikka meeldivad mulle. Niisiis olin üsna läbi märg kui lõpuks rahulikumaks läks. Muidugi vahepeal pidin end peitma ja põgenema mingi töökaaslase eest, kes mind mingite pehmete ribadega taga ajas ja tagus. Palju nalja sai.. Ja siis veel need osad inimesed seal. No uskumatu, kus tulevad sellised. Heas mõttes. Ma ei saaveel kõigest aru kaa, aga sellegipoolest naeran pisarad silmis. Sedasi on ikka hea tööl käia. Eriti veelmõni päev juhtub olema, kus kõigil hea tuju ja kuidagi satud kokku nendega. Kahjuks selle tagajärjel tundsin juba peale tööd end nõrgana ega suutnud end kuidagi jooksma ka minema. Reede hommik ülesse tõustes oli päris kehv enesetunne. Nina kinni ja kurk haige, pea ka päris paks. Ehtne külmetus, ja mina veel mõtleisn et nii soojas kohas pole see võimalik eriti. Tööl seal aga tuul tõmbab igalpool ja kui sedasi veel jooksed, jääb eriti kergesti tegelikult. Vedasin end ikka tööle ja mõtlesin, et teen lühemapäeva siis kui tõesti ei jaksa.Samas raha ju peab teenima. Pidasin ikka vastu ja käisin ka täna tööl. Küsisin endale palga kõrgendust, mille peale Denby vastas et vaatab mis teha annab ja räägime esmaspäeval. Wuuup wuup. Gonna be rich rich, ou yea ou yea. Okei, rahu nüüd.
Täna aitasin Terit tööl verandat puhastada. See käib nii et paned mingid lapid talla alla ja siis nühid. Seda muidugi ei pea ju nii nürilt tegema, mina tantsisin ja nühkisin. Mõne aja pärast kuulen et Kelli Kelli, mõtlesin et no mida, jälle keegi tahab minna kuhugi. Hoopiski tuli see ülevalt ja vastasmaja klaasipeegelduselt nägin, et suur kari mehi juba kogunenud sinna, kes kõik mind naersid. Kõik hakkasid siis äkki vilistama ja karjuma,et nice dance. Tore kui meeldis. Pärast allkorruselgi ütlesid, et peaksid pigem tantsima minema. Oma arust küll midagi eriti ei teinud, niisama Teriga nalja. Ja sedasitööd teha ju palju lõbusam. Missest et mul on selline tunne, nagu mingi okassiga elaks mu kurgus.
Meil nüüd vist sai küll suvi läbi, jube külmaks läinud ikka. Tõesti kampsuniga käima ja sall kaelas. Kuidas ma küll seal Eestis ellu jäin. Uskumatu mida inimene kõike taluma peab. Kuigi et täna nüüd jälle päikseline ja peaks minema vist enda päevitust täiustama. Jube valgeks läinud. Koguaeg aind tööta. Ega see üks õige asi ikka ei ole.
Panin lõpuks pildid arvutisse. Saate ka näha kus vahepeal käidud ja mis tehtud. Ma natuke olen laisk sellega vahel nagu mõni teist vast teab. Aga nautige ja kadestage nüüd end kellekski või oste lennupiletid siia :) Ma olen küll kole, aga vaadake tausta siis.

Puhapaeval oli siis suur kontsert. Ilm oli nii soe, et esialgu tundus juba paris segane mote sinna paikse katte korbema minna. Sain rongi peale ja Danny tuli mulle rongijaama vastu. Otsisime kaua  parkimiskohta, kuna ilmselgelt oli seal vagavaga palju inimesi. Sisse saamisega oli ka veidi raske, kuna mul aind eesti document, mis ju kahtlane. Pidin uhest jarjekorrast teise minema. See tadike vaatas lihtsalt sama targalt seda dokumenti, kui minu arvates oleks voinud seda esimenegi teha, utles et ttundub kull nagu oleks mina jah. Noustusin tema arvamusega ja laksin uuesti ootama, et sisse saada. Rahvast oli ikka hullumeelselt palju. Raagiti et 50 000. Ma ei ole ise uurinud. Seitse erinevat lava oli, kus sama aegaselt toimus koguaeg midagi. Otsisin endale kaardi koos ajakavadega, et kus keegi on. Kaisin vahepeal teisi vaatamas, Danny ja ta sobrad kuulasid midagi muud. Koige enam tahtsin naha Rudimentali ja Macklamore. Macklamore lava ei leidnud ulesse ja kuulsin vaid paari laulu. Ja Rudimentalis pettusin kaa, kuna mingi paks neegritadi laulis ta laule aind. Loobusin suht kohe ja laksin midagi muud kuulama. Parast tookaaslased raakisid, et nad olid ikka ise ka laulma hakanud. Kohutsin mingite eestlastega, nad olid nelja autoga kuskilt lounast farmist siia soitnud. Mone tookaaslasega kohutsin veel seal, aga suht voimatu oli kedagi ulesse leida sellest rahvasummast. Danny ja kogu seltskonna kaotasin 3tunniks taiesti ara. Vork oli nii ule koormatud, et helistada ka ei saanud vahepeal. Nett uldse ei toodanud. Kui helistada sain, siis keegi ju ie kuule oma telefoni. Vahepeal olin paris nordinud, aga siis motlesin, et no misasja. Ega ma siia mingite inimeste parast ei tulnud, ikka muusikat ja melu nautima. Niisiis laksin kuskile vahulavale tantsima. Tahtsin mitte vaga marjaks saada, aga mingi vanem mees vottis mind sulle ja viis ulepea vahtu. Ei olnud just eriti meeldiv. Onneks uks viisakas noormees paastis mind tema kaest ara. Tantsisin rahulikult edasi. Juba oli pimedaks lainud ja varsti hakkas Chace and Status, mida teised pidid vaatama minem aja mida ma naha tahtsin. Lopuks leidsin siiski nad ulesse ja laksime viimast esinejat kuulama. Mis oli vagavaga hea. Kuskile edasi ei lainudki, kuna polnud mingit eriti head variant. Sain viimase rongi peale mis oli nii umbselt tais, et koikusime esialgu lihtsalt uksteise otsas. Seal sai muidugi ka nalja, sest et paljud olid vaga purjus ja lobusad. Sinna mines juba kohtusin kahe tudrukuga, kellega terve tee raakisime. Nad muidugi olid hommikusoogi korvale rummi joonud, niiet suht huvitav oli. Parast jalutasin tagasi koju ja jain magama. Meile oli mingi Barbie ka sisse kolinud. Nuud naeb meie vaike tuba ikka vaga oudne valja. Maast laeni on koik kohad tema roosasid riideid ja karpe tais. Kapis mul enam ruumi pole, sest et tema ulekullav riidevalik matab koik. Barbie oli ka juba uinunud oma 3 vaikse ventilaatori abiga.
Esmaspaev kaisin turu peal ja shoppasin natuke. Ja umbes sama kiirelt see vaba paev labi saabki. Teisipaevast algas jalle tavaline toonadal. Seal on  usna uks ja sama igapaev. Olen ise aind vaga muutunud. Julgen nuud suhelda, ja kui kellegagi seal toas pean ootama. Kui teine ei alusta juttu, siis vaikuses ka imelik olla. Hakkan siis alati ise kusima, et noh, kus kohast ja mis ja kaua ja kuidas. Sellessuhtes on huvitav too, et igasugu erinevaid inimesi kohtab ja pead nendega suhtlema ka rohkem, kui aind hey vms. Enamus juba teavad mu nime ja siis kaib vahel ikka suur kisa koridoris, et  Kelli Kelli. Muidugi igasugustega kohtumine tahendab kaa seda, et siin maailmas on ju kavaga ebameedlivaid inimesi. Uks khmmm m...n tootab ka meil. Tema palus mind esialgu naiseks, peale seda aga kui ta mu numbrit noudis ja Mana temaga raakis, ei saa me enam vaga hasti labi. Uks paev tal oli vaja uksi lahti, minu kusimuste peale, et kaua laheb ja mis teevad, sain vaid vastuseid, et mis see sinu asi on, oleme kaua oleme, mida sa uurid, tegele oma asjadega. Ja ta toesti on selline mees, et mina tundsin kull kerget hirmu, et kui talle midagi vastu oelda voiks ta ilmselt ka vaga agresiivseks minna. Kontrollisid koiki korruse tube, niiet kaisin nendega kaasas. Uhelt rodult ta jollitas mind labi klaasi oma susimustade paikseprillide,sama mustade rebadel t-sargis ja pukstes. Ma vaatasin siis muiates vastu, et no mida sa vahid. Parast uks mees raakis kuidas ta eelmisel objektil uhte vaikset poissi oli ilma asjata niimoodi soimanud, et too hakkas nutma ja varisema lopuks. Siis soimas selle parast, et ta seda tegi. Ja mingit algset pohjust polnudki. Moni tunneb ju naudingut sellest, et saab Sind alavaaristada ja enda voimu naidata. Olen vaga lahedalt ennegi selliseid tundud ja enda paevi sellistega koos veetnud. Seega minu jaoks usna tuttav teema. Raakisin teistele tudrukutele ka, nad nii muretsesid ja lubasid jargmine kord kaasa tulla voi soovitasid Manale kaevata. Ma ei taha aga iga asja parast kohe ta juurde joosta, et ma ei saa hakkama. See teine mees , kes temaag koos tootab on vaga tore. Jumal tanatud, et ma  inglis keelsetest koikidest roppudest sonadest aru ei saa, sest et mis selle suust tuleb on ikka vaga kole. Tema suhtlus kaib koiksoimates aind.
Laupaev oli ilus naistepaev. Kaisime peale mingit autojupi toomist kuskil magedes soitmas ja veehoidlas kus Perthi vesi tuleb,. Suur suur tamm oli seal. Magedes oli vaga vaga ilus. Ja ikka vaga korged need siin.  Vahepeal oli lausa hirmus, sest et piirded on vaid all olevad puude ladvad kuhu no kinni void jaada kui nihu laheb. Martin lohutas et meil on vaga sobiv auto selleks. Pisike kaheukseline Holden. Ule pika aja oli tunne, et kuskil teises kohas. See linn on nagu linn ikka. Ja nende palmide ja siin nahtava teise loodusega juba harjunud. Maal naed ikka palju rohkem.
Puhapaeval pidin jalle shoppama. Kohutav tegevus. Eile laksin toole, aga tundsin end paeva poole jarjest kehvemini, niiet tulin kaks tundi varem ara. Kurk valutab, koik kohad kanged ja haiged ja hirmus norkus. See vist mingi virus, sest et paljud on praegu. Tana jain koju ja ravin siin vaikselt end. Hommikul juba tundus et okei, aga nuud kuidagi ikka imelik. Pole paris see oige tunne. Eks paistab kas puhkan veel voi mis saab. Raha ei tahaks ka kaotada, aga samas pole paris haigena motet toole ka minna.
Teile koike ilusat sinna ja tervist, mis kevadeti ikka ara kaob.