Puhapaeval oli siis suur kontsert. Ilm oli nii soe, et esialgu tundus juba paris segane mote sinna paikse katte korbema minna. Sain rongi peale ja Danny tuli mulle rongijaama vastu. Otsisime kaua  parkimiskohta, kuna ilmselgelt oli seal vagavaga palju inimesi. Sisse saamisega oli ka veidi raske, kuna mul aind eesti document, mis ju kahtlane. Pidin uhest jarjekorrast teise minema. See tadike vaatas lihtsalt sama targalt seda dokumenti, kui minu arvates oleks voinud seda esimenegi teha, utles et ttundub kull nagu oleks mina jah. Noustusin tema arvamusega ja laksin uuesti ootama, et sisse saada. Rahvast oli ikka hullumeelselt palju. Raagiti et 50 000. Ma ei ole ise uurinud. Seitse erinevat lava oli, kus sama aegaselt toimus koguaeg midagi. Otsisin endale kaardi koos ajakavadega, et kus keegi on. Kaisin vahepeal teisi vaatamas, Danny ja ta sobrad kuulasid midagi muud. Koige enam tahtsin naha Rudimentali ja Macklamore. Macklamore lava ei leidnud ulesse ja kuulsin vaid paari laulu. Ja Rudimentalis pettusin kaa, kuna mingi paks neegritadi laulis ta laule aind. Loobusin suht kohe ja laksin midagi muud kuulama. Parast tookaaslased raakisid, et nad olid ikka ise ka laulma hakanud. Kohutsin mingite eestlastega, nad olid nelja autoga kuskilt lounast farmist siia soitnud. Mone tookaaslasega kohutsin veel seal, aga suht voimatu oli kedagi ulesse leida sellest rahvasummast. Danny ja kogu seltskonna kaotasin 3tunniks taiesti ara. Vork oli nii ule koormatud, et helistada ka ei saanud vahepeal. Nett uldse ei toodanud. Kui helistada sain, siis keegi ju ie kuule oma telefoni. Vahepeal olin paris nordinud, aga siis motlesin, et no misasja. Ega ma siia mingite inimeste parast ei tulnud, ikka muusikat ja melu nautima. Niisiis laksin kuskile vahulavale tantsima. Tahtsin mitte vaga marjaks saada, aga mingi vanem mees vottis mind sulle ja viis ulepea vahtu. Ei olnud just eriti meeldiv. Onneks uks viisakas noormees paastis mind tema kaest ara. Tantsisin rahulikult edasi. Juba oli pimedaks lainud ja varsti hakkas Chace and Status, mida teised pidid vaatama minem aja mida ma naha tahtsin. Lopuks leidsin siiski nad ulesse ja laksime viimast esinejat kuulama. Mis oli vagavaga hea. Kuskile edasi ei lainudki, kuna polnud mingit eriti head variant. Sain viimase rongi peale mis oli nii umbselt tais, et koikusime esialgu lihtsalt uksteise otsas. Seal sai muidugi ka nalja, sest et paljud olid vaga purjus ja lobusad. Sinna mines juba kohtusin kahe tudrukuga, kellega terve tee raakisime. Nad muidugi olid hommikusoogi korvale rummi joonud, niiet suht huvitav oli. Parast jalutasin tagasi koju ja jain magama. Meile oli mingi Barbie ka sisse kolinud. Nuud naeb meie vaike tuba ikka vaga oudne valja. Maast laeni on koik kohad tema roosasid riideid ja karpe tais. Kapis mul enam ruumi pole, sest et tema ulekullav riidevalik matab koik. Barbie oli ka juba uinunud oma 3 vaikse ventilaatori abiga.
Esmaspaev kaisin turu peal ja shoppasin natuke. Ja umbes sama kiirelt see vaba paev labi saabki. Teisipaevast algas jalle tavaline toonadal. Seal on  usna uks ja sama igapaev. Olen ise aind vaga muutunud. Julgen nuud suhelda, ja kui kellegagi seal toas pean ootama. Kui teine ei alusta juttu, siis vaikuses ka imelik olla. Hakkan siis alati ise kusima, et noh, kus kohast ja mis ja kaua ja kuidas. Sellessuhtes on huvitav too, et igasugu erinevaid inimesi kohtab ja pead nendega suhtlema ka rohkem, kui aind hey vms. Enamus juba teavad mu nime ja siis kaib vahel ikka suur kisa koridoris, et  Kelli Kelli. Muidugi igasugustega kohtumine tahendab kaa seda, et siin maailmas on ju kavaga ebameedlivaid inimesi. Uks khmmm m...n tootab ka meil. Tema palus mind esialgu naiseks, peale seda aga kui ta mu numbrit noudis ja Mana temaga raakis, ei saa me enam vaga hasti labi. Uks paev tal oli vaja uksi lahti, minu kusimuste peale, et kaua laheb ja mis teevad, sain vaid vastuseid, et mis see sinu asi on, oleme kaua oleme, mida sa uurid, tegele oma asjadega. Ja ta toesti on selline mees, et mina tundsin kull kerget hirmu, et kui talle midagi vastu oelda voiks ta ilmselt ka vaga agresiivseks minna. Kontrollisid koiki korruse tube, niiet kaisin nendega kaasas. Uhelt rodult ta jollitas mind labi klaasi oma susimustade paikseprillide,sama mustade rebadel t-sargis ja pukstes. Ma vaatasin siis muiates vastu, et no mida sa vahid. Parast uks mees raakis kuidas ta eelmisel objektil uhte vaikset poissi oli ilma asjata niimoodi soimanud, et too hakkas nutma ja varisema lopuks. Siis soimas selle parast, et ta seda tegi. Ja mingit algset pohjust polnudki. Moni tunneb ju naudingut sellest, et saab Sind alavaaristada ja enda voimu naidata. Olen vaga lahedalt ennegi selliseid tundud ja enda paevi sellistega koos veetnud. Seega minu jaoks usna tuttav teema. Raakisin teistele tudrukutele ka, nad nii muretsesid ja lubasid jargmine kord kaasa tulla voi soovitasid Manale kaevata. Ma ei taha aga iga asja parast kohe ta juurde joosta, et ma ei saa hakkama. See teine mees , kes temaag koos tootab on vaga tore. Jumal tanatud, et ma  inglis keelsetest koikidest roppudest sonadest aru ei saa, sest et mis selle suust tuleb on ikka vaga kole. Tema suhtlus kaib koiksoimates aind.
Laupaev oli ilus naistepaev. Kaisime peale mingit autojupi toomist kuskil magedes soitmas ja veehoidlas kus Perthi vesi tuleb,. Suur suur tamm oli seal. Magedes oli vaga vaga ilus. Ja ikka vaga korged need siin.  Vahepeal oli lausa hirmus, sest et piirded on vaid all olevad puude ladvad kuhu no kinni void jaada kui nihu laheb. Martin lohutas et meil on vaga sobiv auto selleks. Pisike kaheukseline Holden. Ule pika aja oli tunne, et kuskil teises kohas. See linn on nagu linn ikka. Ja nende palmide ja siin nahtava teise loodusega juba harjunud. Maal naed ikka palju rohkem.
Puhapaeval pidin jalle shoppama. Kohutav tegevus. Eile laksin toole, aga tundsin end paeva poole jarjest kehvemini, niiet tulin kaks tundi varem ara. Kurk valutab, koik kohad kanged ja haiged ja hirmus norkus. See vist mingi virus, sest et paljud on praegu. Tana jain koju ja ravin siin vaikselt end. Hommikul juba tundus et okei, aga nuud kuidagi ikka imelik. Pole paris see oige tunne. Eks paistab kas puhkan veel voi mis saab. Raha ei tahaks ka kaotada, aga samas pole paris haigena motet toole ka minna.
Teile koike ilusat sinna ja tervist, mis kevadeti ikka ara kaob.