Graeme leidis siin mu motikajäljed eile ja käratas Adamile peale, esimest korda nagu boss et rohkem sellist asja näha ei taha. See ei ole mänguasi vaid töötegemiseks. Adam ei öelnud midagi ja mina tardusin täielikult seda kuuldes. Tegelikult John lubas nagu õpetada ja sõita ja mis selles nüüd nii halba siis olla saakski. Ja Adam nii dzentelmenlikult võttis süü nii rahulikult enda peale. Nüüd kutsuti homme Wongawoli aedadesse aitama kardab et asi hoopis selles, et John tahab sõnad peale lugeda vms.
Eile saatis Graeme Adami mingit puurkaevu otsima ja käskis ettevaatlik olla, et vahepeal tee langeb pmst väiksemasse kuristikku, et kui alla kukud, siis saad surma. Nii kõrge ikka. Mind jätsid siia üksi, ei olnud jälle just väga turvaline ja hea tunne, kui sellist asja kuulnud. Ta aga ei leidnud seda kohta ülesse, sest et Graeme lihtsalt on kohutav seletaja. Kord ütleb et mine põhja, siis pärast et misasja itta pidid hoidma ju. Nüüd hakkame järjest enam ta vigu nägema ja kui lohakas ta on. Ühtki asja oma järelt ei korista, kõik laokil ja katki. Õudne, kuidas ma vihkan sellist asja.
Vahepeal oleme siin jälle igasugu töid ära teinud ja see koht näeb ikka palju parem välja juba. Ma ei saa aru kuidas nad siin saavad niisama passida ja mitte midagi teha. Koristasime garaazi siin sada aastat juba, eile lõpuks lõpetasin ühe osa ära. Seda ei ole keegi tõesti vist peale selle ehitamist teinud. Ei ole ju eriti raske panna asju omale kohale ja mitte korraldada sellist seapesa kus mitte keegi midagi ülessegi ei leia. Kolm korda kauem aega läheb. Ja Graeme muidugi eelnevalt oli ühte splinti otsinud ja selle ämbrie täie neid leidnud, keeras selle põrandale kummuli ja just nii need sinna jäidki. Ma vist pean kuidagi teda treenima hakkama, muidu uurib ikka , et kuidas Adami treening mul läheb. Ma pean seda idiooti hoopis treenima hakkama. Temast pidid kõik suht kehvasti rääkima seal Wongawolis, sest etta nii laisk on ja midagi ei tea.
Meil käisid paar päeva tagasi mehed, kes neid pikkasid piitsasid müüsid, mida siin vanasti kasutati koguaeg karjaajamisel. Teevad väga valju pauku ja haiget, kui kasutada oskad. No me oleme end siin nüüd pooleks nüpeldanud juba peale seda. Mul olid ikka korralikud punased jutid selja ja jalgade peal peale esimest päeva, aga no ega siis alla ei anna. Nüüd juba vaikselt midagi tuleb välja, aga Adam oli eriti kuri et mul välja tuli üks liigutus kui tal. Nüüd need mehed tulid tagasi. jäid ööseks ja just naersid siin enne et kas mei ikka ühes tükis veel. Naljakas, et kogu asustus ja mingigi inimtegevus üle 350km kaugusel. Aga siiski mul mõnipäev viskab nii üle see inimestega suhtlus. Eelkõige just see et ma räägin oma lugu juba sadu kordi vist. Jube ära tüütab. Varsti vist kirjutan ülesse ja viskan kellelegi selle lehe näppu kui küsivad. See nii hea koht kus puhata kõigest sellest maailmaprobleemidest, võltsidest inimestest ja argielust. Ja isegi need mõned inimesed siin kohati nii tüütud. Mõned on muidugi väga toredad ja on väga lõbus, aga mõned jällegi mitte.
Adam kaotas oma telefoni vahepeal viieks päevaks ära, käisime seda igalpool otsimas. Aga nüüd lõpuks leidis kuskilt mudaaugust teeäärest ülesse kui pildistamas käisime. Niiet nüüd lõpuks ma panen palju pilte siis meie reisit ka siia ja varsti ka videod.

Öö Wilunas reisil siia

Et igav ei hakkaks

Pühendunud tööle

drafting

Käisime sõitmas ükspäev. Laurie ja John peatusid, et ma kaamleid näha saaks

Adam lendas tagasi stationisse. Bastard

Mitte meie station, aga pmst nii ta välja näeb

Suitsuahi

Brumby