Nüüd on kuidagi väga rahulik siin. Olin juba nii harjunud, et 20 inimest koguaeg ümberringi ja tegelikult oli päris lõbus. Siiski vaikus ja rahu ei ole ka mitte halb, eriti arvestades et tundub, et mu vananev keha võttis end selleks paariks nädalaks kokku ja nüüd jätkab vaikselt suremise lainel. Koju tuleku/mineku aeg läheneb ka üsna tormilisel kiirusel. Ma olen tegelikult nüüdseks üsna kahtleval seisukohal, et kas olen selle üle õnnelik või õnnetu. Nii palju, kui siin kuulnud siis kõik nii õhevil, et saab koju aga peale paari nädalat, kui nähakse jälle seda stressi ja musta masendust, siis tahavad kõik ruttu ruttu tagasi. Jah, ma vist enam isegi ei mäleta seda väga selgelt, kuid päris meelest pole läinud. Haun siin enda peas äriplaane ja kõiksugu muid plaane, mida siis kodus peale hakata. Mina ja plaanimine ei käi aga eriti kokku, niiet päris selge pole miski. Alles eile mõtlesin, et nüüd  kui tegelikult viisa kaks kuud vaid aega on, et peaks endal mingid lennupiletid siis ära ostma. Ei tea kuna ma siis nii kaugele jõuan. Taimaale tahaks ka ikka puhkama minna veel koduteel, see oleks patt see maha magada. Tundub nii uskumatu, et juba kojutulemisest räägin. Need aastad lähevad ikka väga kiirelt. Öeldakse, et kui naudid ja õnnelik oled, siis läheb aeg ruttu. Ilmselt see vist tähendab nüüd seda.
Musteringi kohta veel mõnigaid jutte. Tänavu tuli karjanumber 5000 lähedale ja kuskil 3000 neist lasti tagasi paljunema. Ühe korraliku looma väärtus on umbes 1000 dollarit, suuremad pullid 2000 jms. Seega kui siis teha lihtne arvutus, mida ma igaks juhuks kalkulaatorilgi kontrollisin, 0 peas veeresid liiga palju, siis tuleb selleks ei rohkem ega vähem kui 5 miljonit. Kui siis arvestada 1000 looma pealt. Mõned neist vähem teised rohkem. Ja päevas kulutavad nad 12 000 dollarit kogu kupatuse käimas hoidmiseks. Mustering käis umbes 7 nädalat ehk siis 49 päeva ja kui see korrutada 12 000ga tuleb kulutuste maksumus 588 000.- Ehk siis võib ilmselt lugeda ei jäi plussi see värk. Ilmselt see kasum muidugi päris nii suur ei tule, aga no ilmselt 3 miljonit või midagi selle ringi ikkagi. Ja omanikke on vist kokku 5 või 6 kelle vahel see siis ära jagatakse ma arvan.
Üks naljakas lugu veel mis kuulsin, mis eelmine aasta musteringil juhtus. Nagu Russell seda kommenteeris, et see näitab et ka tema on inimene ja eksib. Russell oli järsku raadiosse karjatanud, et issand kes see segane seal motikaga on. Kähku karjast eemale, vale koht vale koht. Kõik motikate seljas, siis ääretult segaduses, et kellest nüüd jutt käib ja keda need silmad taevas märkasid nii valel kohal olevat. Varsti Russell mõmises uuesti raadiosse, et oot see on hoopis känguru. Sorry.
Veider, et kuidas siin veel asjad käivad igasugu reeglitele rohkem kui 100% vastuolus ilmselt olles. Kopterit enamasti Russell ei viitsi seisma jätta, kui tangitakse. Enamasti ühes käes kütusepüstol ja teises suits. Kui kopter katki läks siis esmane kuidas seda parandati oli, et tagus kiviga seda. Pärast haamriga ja hakkaski tööle. Vähemalt selleks jätkuvaks pooleks päevaks, järgmine päev siis hommikul enam õhku ei tõusnud. Siiski töötas. Autode parandus on ka omaette naljanumber. Kui midagi kuskil katki või ripub, siis kruvi sisse ja jälle ilus. Ilmselt oma väikse Audi peal neid meetmeid ei rakenda.
Üks lugu veel sellest kuidas Anthony peaaegu pidi surma saama aedades tööl olles. Adam seisis seal samas kõrval. Seal olles kohati elu ripub ikka väga peene juuksekarva otsas. Üks suur pull otsustas, et talle aitab, keeras ümber ja ründas Anthy. Ta oli aga surutud üsna nurka, ta tegi mingi välkkiire 360 kraadisse pöörde ja pulli sarved jäid vaid ta järgi hõljuvale särki kinni. Ehk tema ja sarvede vahel oli siis vaid väike õhuvahe. Sellessuhtes tuleb ikka väga austada neid, et nad suudavad peale selliseid üleelamisi kohe edasi töötada ja unustada. Ja Sa pead uuesti minema ja seda sama elukat seal hulgas liigutama. Ma ilmselt väriseks järgmised tund aega kuskil autos. Samas no inimesi kes adrenaliini otsivad, siis enam paremat kohta selleks ilmselt pole. Mulle ka see meeldib, kuid kohati natuke liiga ohtlik mu jaoks.
Eelmine reede läksin Adamiga kaasa mill runi tegema ehk siis tuule või päikse jõul töötavad veepumpasid kontrollima. Vahemaad on päris pikad kus tuleb ringi sõita. Ronisime ühe mäe otsa kus kalju sees igasugu koopad olid. Päris põnev, aind kulda ei jäänud silma. Täna hommik just uudistest kuulsin, et Victoriast ehk siis Lõuna-Austraaliast leidis üks mingi hiigelsuure teemanti mis väärt 3 miljonit ilmselt. Tõesti.. Miks ma niisama jalutades midagi säärast ei võiks leida. Pooled musteringi tegijad otsisid maast tectaite, õigekirjas pole sugugi kindel. Nood on kosmosest kukkunud kivimid, mis on kõik magneetilised. Välja näeb ta täpselt justkui känguru mustus, must ja ümar. Tolle saab aga maha müüa ja rikkaks ei saa, aga mingit raha saab. Päris raske neid aga märgata kui kindlalt ei tea mida otsid. Kõige õnnelikum oli aga Saksa poiss, kellele just järgnevat aeda ehitades sellest räägiti ja tema järgmist paneeli maha pannes tõstis kivikese ülesse ja küsis et kas selline või. Ja too oli just täpselt see sama ja suurim mida keegi neist näinud on. Aga ilmselt tolle eest saab kuskil paarsada taala. Tagasi reede juurde, vurasime igalpool ringi, puhastasime veenõusid ja Adam tegi mõned kiired parandused. Nägime brumbysid, kahjuks vaid kahte. Üks jooksis äärepealt autol külje pealt sisse, nii lähedalt eest läbi. Teine tegi hobusele omaseid üli graatsilisi hüppeid, ei julgenud nii lähedalt läbi joosta ja galopitas meiega kaasa veidi ja siis pani eest läbi. Ülivõimsad ja lahedad ikka. Ja kuidas nad sellisel maastikul nii vabalt jooksevad. Ainult kivid kohati ja nad panevad galopis niiet kivirahe on järgi. Nägime umbes 20 emut ja umbes kolmel emu issil olid ka tibud. Üritasime neid kõiki kuidagi kinni püüda. Tibud on aga nagu mustanahalised sprinterid. Autoga sõitsime neil järgi, aga siis kaotad korra silmist ja nad hargnevad laiali ja üle ei taha ju neist ka sõita, lõpuks oli igakord segadus nii suur et loobusime. Korra oli nii lähedal see võimalus. Olid ühes karjaaias sees, õigemini issi koos ühe tibuga ja teised 4 väljas. Tahtsime isa lukku panna, et see meid ära ei tapaks ja siis selle ühe tibu kätte saada. Too pääses aga aiavahelt läbi ja pani minema. Ma siis panin oma unarusse jäetud sääremarjad ka tööle ja lidusin järgi. Sain juba lähemale, sest et sprinditibu tegi igasugu võnke sisse ma jooksin sirgelt. Kui siis järsku ühe põõsa tagant välja kargasin ja põhimõtteliselt peaaegu ühe massiivse pulli peale astusin. Nood tegid lõunauinakut seal vee lähedal varjus. Mina aga tibu silme ees ei näinud seda 30 pealist karja absoluutselt enne, kui juba jah väga lähedalt nendega kohtusin. Nüüd ärkasid ka minus need peidetud sprinteri anded ja lidusin 3x kiiremini tagasi. Esialgu muidugi äkk seismajäämist peaaaegu, et ninali kukkudes. Keegi mind tegelikult aga tappa ei tahtnudki nagu auto juurde jõudes selgus. Ilmselt ehmatasid nad minu ähkivast kohale tormamisest kolm korda rohkem. Siiski ma ei jäänud seda ootama, et kes keda. Adam ainult vaatas imestunult ega saanud aru, et miks ma tulejutt järgi sealt põõsaste vahelt välja sadasin ja ilma tibuta. Selle ebaeduka katse järel oli aeg koju liikuda. Kodus ootas meid ees üllatus- Maddie oli külla tulnud. Olid juba Graemiga mõned pudelid lahti korkinud ja lõbusas tujus. Tegime pitsat, harjutasime piitsa kasutamist ja tegime hundirattaid, naersime ja rääkisime juttu. Graeme, kes on nüüd väga toredaks muutunud, õpetas kuidas piitsa kasutada ja mingeid uusi trikke. Koju tulles ostan ka endale kaasa. Päris vinge asjandus. Kui kasutada oskad, siis päris hirmus relv. Ma siiani olen aind ennast piitsutanud, küll ma teisteni ka jõuan. Laupäeval läksime yabbie jahile. Yabbied on mingid kreveti taolised asjad, aga suht suured. Me Maddiega päevitasime ja rääkisime juttu, naersime eelmise õhtu kordaminekuid ja apsakaid. Maddie on Essixist Inglismaalt. Polegi varem teadnud, et kõik kes Essexist väga vabameelsed ja elavad on. Igav küll ei hakanud. Laupäeva õhtu eelneva päeva mürkidest veel räsitud olles oli vaikne õhtu.Ahja meil nüüd nädalavahetused vabad. Sellepärast selline lõõgastus toimuda sai. Pühapäeval päevitasime ja käisime ühes veemahutis ujumas. Graeme oli väljas uusi puurkaevusid puurimas. Mida nad nüüd mitu päeva teinud on.
 Üleeile õhtul peale dušši all käimist istusin õues netis, kui äkki nägin väga eredat valgust lähenemas. Stationi värava taga jäid seisma kolm rekkat, kel umbes 10 suurt prožektorit igas võimalikus nurgas oli. Tulid siit vaid läbi, et vaatavad tvd ja joovad tassi kohvi ning põrutavad edasi. Pidid siit iga aasta mööda käima. Polegi päris kindel mida nad kuskil siit paarisaja kilomeetri kaugusel ehitavad. Too üks mees rääkis Adamiga pikalt eesti naistest, ta oli neist väga vaimistatud. Kiitis kõiki, et nii tublid, töökad ja asjalikud. kõigega saavad hakkama. Temal pidi sõbral farm olema ja kaks eesti tüdrukut seal töötama, kedagi teist ei taha. Tekitas kohe hea tunde, et meie rahvusest lugu peetakse.
Graemeil nüüd nii palju asju ajada, et ei teagi kuna ta üldse puhkusele läheb. Samas ma enam nii väga seda ei ootagi, sest ta on väga muutunud. Nii sõbralik ja tore. Siin alkohoolist mõjutatuna vabameelselt rääkides tuli jutuks, et ta ei suuda inimestega mitu päeva järjest koos olla. Asi pole üldse meis ja tal pole meie vastu midagi, ma vastasin et ma olin juba päris kindel et vihkab meid, selles ei oleks midagi uut minu jaoks. Mõistan teda natuke rohkem nüüd. Ühel päeval võttis mind sõnatuks oma küsimusega, ma isegi tund hiljem veel kahtlesin et kas sain ikka õigesti aru. Lülitas geneka välja ehk siis internet ja kõik kaob. Kõndisin kuskil ringi ja tema, et oih et kas Sa olid netis et ma lülitasin nüüd geneka välja. See siis toimus kui mul niinimetatud töö aeg on. Milles tundub täpselt nii palju tööd olevat kui ise tahan, isegi tema arvates. Üks päev magasin ühed turistid maha, mul oli nii õudne peavalu, et tukkusin ja isegi siis ei öelnud ta mulle sõnagi. Ärkasin kui nood juba minema hakkasid sõitma. Üldiselt on nüüd turiste väga vähe, sest keegi ei taha seal autos kõrbeda sellise kuumaga. Praegu on kevad ja päevad on juba 35 ja öösel palju alla 20 ei jää enam kraad. Mis tähendab seda, et tegelen kergelt nahale tooni andmisega.

Selline oli meie musteringi lahkumispidu 

Enne veel tegime tööd natu.. Kuigi mu töö seisnes too päev sinna sõitmisest umbes tunni ja paari paneeli tõstmisest kohapeal ning Markiga tagasi sõidust millele kulutasime tagasihoidlikud 2 h vähemalt

Hängisin

Kohe aedades, buggyd kräshivad pmst kõik külg külje kõrval ja tekitavad sellise müüri

Maddie baddie

Tööl

Kus on selle maailma algus ja äär, arvan et siiani mu arusaam on olnud väär

Uus sihtpunkt

Kodusõit yabbirallilt ja väike tants teel 

Grr

Veits udused juba. käisin hambaid ka valgendamas ükspäev muidu

See töötegemine on kohati päris kontimurdev

See oli tegelikult südamest Helenile pühendatud fotoshoot