Long time no seen. Jälle kuidagi ei ole olnud mahti siia kirjutada. Midagi erilist enam ei toimu ka. Suht üksluine kõik töö juures. Siiani me lõpukoristusega alustada pole saanud, sest et nad ei jõua lihtsalt oma asjadega valmis. Nüüd juba on igahommikul miitingud ja asi veits karmimaks läinud. Peab kiivrit ikka kandma ja laiselda enam ei tohi. Üks tüdruk lasti ükspäev lahti, sellepärast et telefonis oli. Ja meeletu loomaaed on seal koos küll. Kõrgematelt korrustelt ei viitsi mehed alla vetsu käia, siis leebem variant on see et lastakse pudelisse, aga metsistunumad kusevad nurka. Ka number kahte olevat leitud kuskilt põrandalt. Ja muidugi kasutatakse vetsupotte milles pole vett ega midagi sees veel. Kõige selle tagajärjel sain ma endale uue töö. Olen nüüd politseinik pmst. Esimene ja teine korrus on peaaegu et valmis. Mina sain siis endale selle töö, et minu käes et võti mis avab kõik uksed mis majas on. Pean kirja panema toa numbri, mis tööd ta toas teeb, kaua teeb ja siis minema pärast kontrollima kas ikka koristas enda järgi ära ega jätnud mingit segadust maha. Muidugi see ei meeldi just eriti kellelegi. Nad peavad tihti liikuma toast tuppa vaid 5 või 10 minutiliste vahedega. Ma siis kohati pean päris kiirelt olema mitmes kohas korraga, et keegi ootama ei peaks väga ja saaks tööd teha. Eriline trenn on see, kui katusele peab mehi laskma. Ma veel saan väga heasse vormi nii. Üks päev jõin 5liitrit vett. Samas eriti palju tegemist ei ole. Mana edastab mulle neid, et kuhu ma minema pean. Ta teeb seda alati nii naljakalt. Saame temaga tänu sellele nüüd palju paremini läbi vist. Kõik uurisid, et mida ma tegin, et see töö saada. Ma ütlesin et ma ei tea, midagi nagu oma arust. Sellepärast et teised naised seal ikka koristavad edasi. Kui mulle see võti usaldati, olid kõik need suured ülemused koos, öeldi et väga palju mul teha pole, et vahepeal siis koristaks ka. Esimene päev üritasin seda teha. Olin 9ndal pooleli ja see tähendaski, et sain vb 10min seal töötada, kui Mana helistas, et mine esimesele. Ta muidugi esialgu naeris mind, et hea trenn, aga lõpuks ütles et ära näe niipalju vaeva üldse. Ole parem siin, koguaeg kellelgi vaja mind. Niiet nüüd vahel on terve koridor inimesi täis, nt peale lõunat: Kel Kels Kel, I need this and that.
Vahepeal oli sõbrapäev ka, tagantjärgi ilusat valentini ka kõigile. Olete kõik siiani mul südames olemas, missest et kaugel olen. Aitäh,et toetate ja kaasa elate Aussie vallutustele. Midagi erilist too päev ei teinud. Arvasin,et neil siin suur komme ja kõik hüppavad hommik kohe kaela. Siiski nii ei olnud, sooviti küll ja ühe shokolaadi sain ka. Pärast käisime veel õhtustamas ja polnudki midagi erilist. Loodetavasti nautisite seda päeva vb rohkem kui mina ja näitasite oma kallitele välja, kui olulised nad teile on. Mitte nagu enamasti hoitakse kõik tunded ja head soovid endale ja võetakse iseenesestmõistetavana, et teine teab mida temast mõtled ja arvad. Kahju, et ei ole veel maailm nii palju edasi arenenud, et saaks teleporteeruda mõneks tunniks teise maailma otsa ja siis tagasi. Käiks tihemini külas.