Eelmine nädal möödus küllalt ruttu, sest et kuni neljapäevani oli töö. Nüüd on neli päeva vaba- tänu taevale. Tegelikult tänu Easterile, mispeaaegu ongi sama. Nädal oli päris tõine, asjad hakkavad lõpuks seal otsi kokku tõmbama ja korterid näevad juba päris korterite moodi välja.

Või siis mitte päris..

..ajuvaba kuidas seal asjad käivad

 Meile on sinna ikka uusi inimene ikka veel juurde tulnud. Üks neist eriti põnev- Vene tüdruk Karina. Tegelikult on ta alates lapsepõlvest elanud Saksamaal, siiski meie naaberriigis sündinud. Muidu tavaline tüdruk, aga tema teeb eriliseks vaid üks. Talle ei meeldi või tal pole aluspesu jaoks raha. Lühikesi shortse ostes oli vist ka kitsikus käes ja pidi eriti lühiksed seetõttu ostma. Riie ju maksab. Lisaks kõigele on need mitte just ümber. Panime koos kilet vaiba peale ja isegi minul oli väga raske talle silma vaadata. Te siis kujutage ette mida need nüüdseks vb 100 või vähem meest tundma peavad. Ei ole just eriti ilus. Ja ma ei tea kus maalt seekomme, et tütarlaps jalad laiali istub. Ma polegi aru saanud, et mis eesmärkidel ta rohkem seal tööl käib. Kas raha teenimas või midagi otsimas. Ärevus selle üle on suur. Iseenesest on tore tüdruk, olen temaga palju pidanud koos töötama. Lisaks anti talle sama töö mis mulle- võtmed. Õpetasin teda seal tükkaega välja, sest et kahjuks tal see nupp eriti palju ei noki. Peale mu pikka ja omaarust väga hästi ära seletatud juttu oli alati viimane küsimus, et ahah, okei niiet ma siis hommikul teen kõik ruumid lahti jah või et nii nõme, miks kõigil ei võiks oma võti olla, palju kergem ju. Peale seda ma alati olen loobunud ja lihtsalt minema kõndinud, et enda paari viimast närvirakku säästa. Tema ümber tõusis ka tohutu armukeeris ja asi läks päris põnevaks. Adam väitis mulle, et boss Stevele meeldib Karina. Mina ei uskunud seda üldse. Adami põhjenduseks oli, et keegi ei käsi tal kunagi tööd teha, aga kui Steve näeb et ta Karinaga räägib on alati kuri sõna, et kohe tööle. Eelmine reede pubis rääkis minuga ja läks Karinaga jutustama. Steve tuli kohe minugarääkima. Me pole varem nii palju nagu suhelnudki. Eelmine nädal tegi ta Adami põhimõtteliselt töölt lahti juba. ta ei tohtinud isegi vett juua, sest et nii paljutööd oli. Leidis talle kõige hullemad tööd üldse ja nokkis iga võimaliku asja kallal. Karina tuli ka mulle rääkima, et Steve oliteda välja kutsunud. Tema vastas ei, mispeale sai väga üllatunud ja veidi pahandava küsimuse, et miks, mis sul on kutt või? Nagu temale ei suudaks keegi vastu panna. Karina ütles et ta oli nii ehmunud, et boss ju ikkagi. Ei julge ju päris ei ka öelda ja tülli minna. Niisiis pressis ta, et nad läheks niisama dringile. Karinale sobis järgmine nädal, Steve ütles et ei sinna palju aega, teeme järgmine päev. Niisiis Karina ootas teda järgmine päev 2-3h, aga Steve ei võtnudki ühendust. Ülejäänud nädala käitus Steve nagu poleks Karinat olemaski või siis läks ja rääkis, et mida sa mossad ja mis sul häda jälle on. Väga imelikud on need inimsuhted ja inimesed. Millele ma veelgi enam sain kinnitust eile õhtul/öösel. Neljapäeva tööpäev lõppes, lõpetasime selle väikse dringiga baaris. Õigemini mina olin tubli ja kaine, kuigi et mind peaaegu et sunniti jooma. Tahtsin aga ilusti kainena koju sõita ja jooksma minna. Mismuidugi välja ei tulnud, sestet ma eisaanud sealt õigel ajal tulema. Nii lõbus oli lihtsalt. Õhtul oli Easteri puhul pidu Freo ööklubis. Tahtsin sinna minna ja tööjuurest pidid veel inimesi liikuma. Lõpuks koju jõudes ja peaaegu, et juba peole sättides olid kõik kadunud. Lõpuks helistas Adam ja ütles, et tema ja Karina koos kellegagi lähevad. Otsustasin nendega ühineda. Nende kohalejõudmine võttis igaviku aega, ootasin 3h praktiliselt. Kohalejõudes oli kõik tore, Hollandi kuulsad dj-d mängisid ning üle hulga aja sai tantsida. Mu väga kulunud kontsad seda küll eriti hästi teha ei lubanud, ainult see plekk seal väljas, niiet nagu naelaotsas seisaks. Mis kerge alkohoolse mõju all olles ei ole just kõige lihtsam. Seal oli aga üks vanamees, kes eiolnud just eriti meeldiv. Pikkade lokkis blondide juustega, ilmus kuskilt äkki ja tõstis kleidisaba ning lihtsalt ehmatas. Mingi hetk tuli Adam mu seljataha tantsima ja nägin kuidas too mees meid jõllitas. Järgmisel hetkel nägin, et Adam räägib selle samaga ja on ümbritsetud 3st loki sõbrast. Järgmine sekund oli Adam pikali maas ja verine. Miljon turvat lendas kohale ja mendid pärast. Talle siis ei istunud, et Adam minuga tantsis ja tõukas Adamit niiet ta just ostetud jook kukkus maha. Adam väidetavalt oli viisakalt öelnud, et mate vaata nats enne kus astud, et mul kukkus jook maha. Pole ilus, aga ostan uue. Millepeale siis paugu sai. Noh igaljuhul tema vastu ei löönud ning selle pauguga kaotas oma esihamba ning sai katkise lõualuu. Tema tee lõppes siis peale politseile antud seletusi haiglas, kus ma ka osalema pidin. Ta oli veendunud, et ma edasi jääks teistega pidutsema, aga kella 3st oli pidu läbi nagunii. Seega läksime talle haiglasse järgi. Ootasime teda kaks tundi. Järsku kui ta oli toolil istunud ei tea kaua ja oodanud, igasugu küsimustele vastanud avastasid nad, et appi jah nii hull, kaelalahas ja 5 medõde panid teda kanderaamile. Enne ikka peab ju paberid ära tegema. Sa kasvõi sure enneära seal teiselpool klaasi. Alles siis koheldakse Sind nagu Sa oled tõesti haige. Ajuvaba... Igaljuhul ootasime mis me ootasime ja meie seltskond oli minu jaoks kohati küllalt veider, niiet mul oli üsna häbi. See on see, kui siin kõigi uute inimestega peab kohtuma. Kunagi ei tea ju ette. Lõpuks Adam helistas et minge koju, teda ei lasta kuhugi. Pidi sisse jääma. Sai alles järgmise päeva lõunast koju. Väga ilus õhtu üle tükiaja väljas.
Ei osanud oma vaba päeva kuidagi sisustada, nii imelik oli mitte midagi teha. Meil juba oli kaks autotäit inimesi koos, et minna kämpima homme. Siiski Laura ja Brian otsustasid mitte minna ja ma selle poistekarja ja ühe autoga ka minna ei taha. Otsustasime siis, et teeme ühe päevase väikse tripi homme. Lähme Perthi Hillsi ja Adam( kes jätkuvalt väga entusiastlikult igalepoole minna tahab) pidi üht ilusat suurt järve teadma. Niiet lähme niisama tripime ja mõllame veits ringi. Lõpetame kuskil lõunapool rannas ilmselt. Lihtsalt, et mitte nii igav olla ja kodus passida. Ja esmaspäeva õhtul on suur piknik Kings Pargis õhtul. Seal see ilus vaade linnale.
Tellisin omale nüüd toitumiskava ja treeningu ka ära. Nii põnevil. Ei kujuta üldse ette kui raske see võib olla. Ilmselt peaksin siin mingi jõuka või rühmatrenniga liituma, oleneb mis härra Kalmus arvab. Peaks ilmselt homme kätte saama, kuni 48h ooteaeg. Arvatavasti see tervislik toitumine üsna kallis ka nagu alati. Samas, tervis on hindamatu. Võibolla ta üldse vastab mulle, et ma nii lootusetu ja paks juba, et enam pole midagi teha. Tõenäosus on olemas, eriti veel nüüd.
Täna käisin peale lõunat rannas korra. Sinna sõites muidugi nautisin muusikat ja vihisevat tuult oma juustes. Keerasin kuhugi ära, aga läks vähe nihu niiet tegin suure ringi. See kuradi gps jälle sõidutas mind igalpool ringi. Õudne app, see lollitab mingi 99% ja 1% räägib tõtt. Me ei saa väga hästi läbi. Ja mu telefon igapäev viskab juba peaaegu, et sussid püsti, aga siis ma teen talle jälle südamemassaazi läbi poweri nupu. Siiani on uuesti elule vaakunud, aga ei tea kauaks.
Lihtsalt huvitavat. Enne helistasin Adamile ja üritasin homsest reisist rääkida, aga 30 min kõnest ma 25min naersin. Uskumatu, endal oli ka nii imelik. Pole enam ammu nii olnud. Südamest, pisarad voolavad. Adam teisel pool palus jumalat, et jää vait, ajan teda naerma aga nii valus on.Mis muidugi ajas mind veel rohkem naerma. Maarja tuli meelde, tal oli selline hullusehoog ikka kombeks.
Oleks peaaegu ühe huvitava sündmuse unustanud. Eelmine nädal Stanley saatis mulle messi, et selle tema sõbra korteri koha peal enam parkida ei saa, sest et ta kolib sinna sisse ja endal vaja kasutada. Meie parkimiskoht on kellegipoolt hõivatud nagunii. Laupäeval peale tööd vaatasin, et see üks korterite blokk on ikka tühi ja üks koht kus ma pole kedagi kunagi suht seismas näinud. Esmaspäeval sinna samma parkisingi. Peale tööd ootas mind aga hoopis teistsugune üllatus kui ma oleks osanud oodata. Lisaks tund ootamist, et see mees kohale jõuaks. Ja 156 taala vaesem. Olin nutu äärel, too päev olid igasugu muud mured lisaks ja veidi kiire. Kui ikka midagi viga, siis langeb kõik kokku.

Olge mõnusad ja lahendage asju ikka sõnadega, mitte läbi lõualuude palun.