Viimane nädal ja rohkemgi on möödunud töö otsimise lainel. Mis on väga tüütu ja üsna keeruline. Panin ka enda töökuulutuse ülesse koos piltidega. Mis ei olnud just kõige parem idee ausalt öeldes. Sain päris palju igast pervertide kõnesid/kirju. Adam otsib ka farmi ja isegi ta ütles, et ta vaatab väga kahtlustava pilguga neid pakkumisi, kuigi et ta kole mees, et mis ma siis veel tegema peaks. Õnneks ta üsna palju aitab ja saadan talle neid kirju, et mis arvab kas on reaalne ja võimalik või ikka kahtlane. Tegelikult vist saaks läbi tema onu oma farmipäevad ka kirja, et ei peakski tegema seda, aga ma ise tahan seda kogemust saada.
Üks helistas 12 öösel ja küsis, et kas ma tahtsin tööd saada taga käis mingi väga meeleolu muusika. Üks kutsus kodu koristama väga imelikult, privaatseid nridelt helistati. Kõige hullem kõne tuli üks hommik kell 7, esialgu panin kinni aga helistas kohe tagasi. Mõtlesin, et paljud farmerid ju vara üleval, et äkki hea pakkumine ikka võtan vastu. Rääkisime siis pika jutu maha juba, temal farm ja tööks mingi harvendamine. Ja siis hakkas äkki tulema, kas ma olen ka teistsuguste hobustega ratsutanud. Ma olen metsik ja võiksin tema hobusega ka bikiinides ratsutada. Olin päris unine ja esialgu kuulasin natuke huvist edasi, et mis saama hakkab. Hakkas see, et kuulsin juba rasket hingamist ja mingeid veidraid hääli, mis peale tänasin helistamast ja panin kinni. Ta on paar päeva veel pommitanud mind. Kirjutasid muidugi ka igasugu veidrad, esialgu tundus ühe Rhonda pakkumine, mis oleks nagu naise nimi, väga hea. Teisel kaldal ja 700 nädal. Siiski küsimusele vastates tuli välja, et temal ühe mehe bänd, et oleksime ainult meie kahekesi ja järsku oli tal vaja täispikkuses minu pilti. Liisu muidugi arvas, et vb ta lihtsalt tahtis välja vaadata mis hobune mulle sobiks. Jah, vägagi võimalik. Ja palk muutus ka äkki palju väiksemaks, kui alguses jutt oli. Niimoodi on päris hull kuskile kohale lennata ja siis äkki avastada, et mingi õudne koht ja need ju tihtipeale kuskil keset pärapõrgut. Ei saa äragi enam. Niiet peab vist üsna ettevaatlik olema, kuhu minna ja kuhu mitte. Tunnen, et pean enda kõhutunnet usaldama ja aega andma. Ma aga lihtsalt ei oska niimoodi passida ja nii igav on, võiks juba midagi normaalset leida. Eile aga tundus, et äkki see juhtuski. See on küll üle 300 km siit põhja. Samas mis mõnesmõttes jälle on hea, et tahangi vaatama minna ja kindlama peale minek. Kahju jälle aga, et jäängi siiapoole kus pole midagi näha vms. Samas vb siis enne viisa lõppu reisin natuke. Pakkumine oli siis eelkõige noorhobudega tegelemine ja ka veidi karjatamis tööd vist. Farmerile väga pidid eestlased meeldima,kuna nad mõistavad tööd teha. Praegugi pidi üks eesti kutt farmis tööl olema ja isegi neli eestlast korraga olnud. Hobused on mingid racehorses, ilmselt siis galopihobused. Ma ilmselt oleks pidanud natuke enesekindlam olema ja rääkima, tundsin aga natuke kõhedust et ma ei ole ju noori väga sõitnud, ütlesin seda ausalt(mida siin kunagi teha ei tasu kui tööd tahad). Samas ma ei taha sinna ka minna, niiet midagi ei oska. Ilmselt nad teevad siin asju teisiti ka. Lõppes aga sellega, et mees juba veenas mind,et kui ma üle 10a ratsutanud olen, siis ma olen ju hea ja ikka oskan. Pidime täna uuesti rääkima, helistasin nüüd ise sinna. Vaatab mis saab. Üldjuhul valetan siin muidugi, niiet mitte aind suu ei suitse vaid ikka igast võimalikust avarusest. Mul on 10 eri cvd juba, niiet ma olen igal alal väga pädev. Vastavalt siis vajadusele muidugi kuhu vaja tööle saada on. Ma ilmselt võiks presidendiks ka juba oma siinse valetamisoskuse täiustamisega kandideerida.
Nädalavahetus oli jälle pikk püha WA päev. Reedest teisipäevani keegi tööd ei teinud. Mis siis meie majas tähendas hullumeelset joomist. Kõik poisid olid tagurpidi 4päeva. Mis oli minu jaoks mitte just kõige meeldivam kogemus, väga tüütud, pealetükkivad ja lärmakad. Ühed kolm Eesti kutti veel tulid Aussie, kes Stivi sõbrad. Nood istusid veel siin ja pidu oli kohati päris suur. Need vennad on ikka omaette nähtus lisaks kõigele muule. Ilmselt palju ei kannata trükimusta, samuti nagu mida Adam mulle üks õhtu rääkis. Uskumatult shokeerivad elud võivad ikka inimestel olla. Mõtled küll, et oled juba palju näinud ja kuulnud,aga no tegelikult on asi ikka kaugel sellest.
Ja noh nagu piltidelt näha võib, siis Ruts tegi kino jälle. Kõigepealt läks postkast, siis sõitis värava eest ära, peaaegu konditsioneeri seina pealt alla, aiatoolidest sõitis üle. Viinapoes pani mingile autole sisse ja sõitis minema. Kõik olid nii täis kui täis, et menti ei soovinud keegi näha. Neiud käisid külas, meeletu tüli tekkis niiet peksti siin mingeid asju. Ühed lahutasid ja pool elu oldud sõpru ei taheta enam kunagi näha. Sündmusterohke.

Ruts eemaldas postkasti ja pärast poole ka värava

Viimane töö ülesanne 

Sünks

Arbuusikook

Tüüpiline söögikoht siin.. ei hiilga just puhtuse ega iluga

Tahab keegi ühineda? :) 

Pidu

Järgmine päev peale suurt koristust

Hommiku üllatus