Mu tuba, mida jagan 3lohaka prantsuse poisiga ja ühe imelikuga ja Kaspariga

Väike lõuna :)

Õhtune idüll

Eile ei jõudnud kahjuks kirjutada. Toimetamist on nagu palju ja samas ei ole ka. Eile esimese asjana visati meid bäkkerist välja,nii kell 10. Väga unisena kõndisime uute, see on kõvasti mõistlikum. Pole nii räpane ja 2 doltsi odavam. Saime tuppa alles 12 aeg, niiet jätsime kohvrid ja asjad sinna kuskile tuppa luku taha. Ise läksime tegime endale kõnekaardi ära. Suht kiiruga ja see mees vadistas seal ka. Pärast alles hakkasin lugema, et see tuleb ära kasutada 30 päeva jooksul, aga ma ei usu küll et seda raha siin täis räägin. 30 doltsine pakett ja rääkida saab mingi 5h. Netti on 400mega, mis pole just eriti palju, niiet väga surfata ei julge. Peale seda läksin raamatukokku, kus pidi tasuta nett olema. Oligi, aga väga sitt. Koguaeg kadus ära ja ei saatnud midagi kohale. Päris kurjaks ajas. Minu lauda tuli istuma üks Pranstuse kutt, jälle prantslane, neid on siin ikka eriti uhkelt. Tema oli siia tulnud koos sõbraga ja pidi kindel tööots olemas olema, aga jäid sellest ilma. Läksid siis Melbourni, seal ka tööd ei leidnud. Muidugi ta küsimusele miks vastas et ta ei matchind inimestega. Mis ei kõla just eriti hästi. Siia matchima ei saagi tulla. Eks igaüks elab oma elu nii nagu tahab. Nüüd 2 päeva siin olnud ja otsib samuti tööd. Olime seal mõlemad neti peale vihased, tema ei saanud üldse sisse. Nagu netti. Peale seda otsustasin minna ja otsida poodi ja näha veidi linna. Suurt toidupoodi oli ikka väga raske leida. Küsisin abi ühelt väikese poe omanikult, ta arvas et ma olen ka prantslane. Pidin nii seda nägu olema. Kui ütlesin, et ei eestlane, kahtles ta minus, et äkki ikkaprantsalne. Pidin mitu korda kinnitama. Järelikult mu arvamus enda prantslastest esivanemate kohta ikka on õige. Kui ma olin poe lõpuks leidnud ja ei midagi erilist ostnud. Suure 3L mahla, mille pärast end neasin, sest et see oli nii raske ja mu selg ju ei kannata üldse pikka maad kõndides ei mingit raskust. Poes ostmine oli ka esialgu üsna keerukas. Kõik on elektrooniline. Küsisin ühelt tädilt abi,et teistele jalgu ei jääks ja ta tuli kohe heameelega appi. See on üldse nii tore, et ükskõik kelle käest midagi küsid, nad kohe tulevad ja aitavad. Eestis ilmselt heal juhul saab nuga, halval juhul vaid lihtsalt kurja ja torssis pilgu. Kiitsin end enda kokku hoidlikuse pärast. Ostsin mingi rohelise salati kanaga, mis oli kinni paneku pärast50% alla hinnatud. Niiet maksin oma väikse karbi eest 3.50. Poes ostsin 11 doltsi eest. Mahla veel on ja maasikad sõin selleks lõunaks. Ilmselt ega rohkem ei tahagi. Aind juua. Niiet ma saan suht odavalt läbi. Kaspar käis endale eile pitsat ostmas, mis maksis mingi 13doltsi. Suur vahe ikka. Mina saan 4dollariga söödud :D  No ja loomulikult ma eksisin ju ära peale õnneliku poes käiku. Olin sellega juba arvestanud, niiet isegi ei pahandanud endaga eriti. Ja ma olin ikka jõhkralt kaugel. Üle tunni kõndisin tagasi. Muidugi mu tempo ei ole just ka eriti kiire. Kaspar koguaeg imestab, et mida ma seisan. Tema paneb oma pikkade sammudega ees minema ja ma peaks kõrval jooksma, et sammu pidada. Ma siis vahepeal vudin järgi joosta või Kaspar jääb seisma. Küsisin veel tagasiteel eksinuna ühelt mehelt teed. Seletasin et olen Perthi Library ja Museumi lähedal et kuidas sinna saab. Ta ei teadnud. Uskumatu, pole vist väga kultuurne kuju. Ta kõndis ees minema, aga hakkas ikka kripeldama. Googeldas  ja tuli mu juurde tagaasi. Lõpuks jõudsin enda Erna retke meenutavalt matkalt tagasi, siis sain vana sõber Leitoga kokku. Päris imelik oli näha sellises kohas. Hiiumaal küll autoga sõitmas käidud, aga siin.. Esialgu oli ikka väga kummaline. Käisime India ookeani ääres. Pidime ujuma ka minema, aga ma pelgasin külmaks. Päike hakkas juba ka loojuma ja õhk ei olnud just kõige soojem. Nii 23 äkki. Ta aitas mul veel enda teli nett tööle saada, mul olid mingid apn nrid puudu. Jõudsin suht hilja tagasi ja olin nii väsinud, et jäin kohe magama. Sain lõpuks vist oma une täis magatud. Hommikul muidugi hakati vara kolistama ja päris head pikka und ikka ei saanud. Elan nüüd ühes toas koos 3 prantsuse poisiga ja Kaspariga. Prantlased on seal elanud juba kuu ja nad on väga lohakad. Kaspar just pikendas enda aega seal 2 päeva, pean minema ja sama tegema. Kaspar saab juba homme vist tööle läbi sõprade. Pidi minu kohta ka uurima. See üks sõbra sõber tegeleb siin töövahendusega.
Täna hommikul käisime tõime enda pangakaardid ära. Nüüd saan hakata suurt raha teenima. Ilus on ikka küll siin. Üsna tavaline, et mingi papagoi vastu lendab ja palmide otsast kuuleb veidraid ja lahedaid lindude häälitsusi, mida siiani olen loomaaias harjunud kuulma. Peale seda käisin uuesti tagasi oma telefoni kaardi esinduses. Kuna kui mulle helistada, siis kõne katkes nii 5 sekundi pärast ja tuli kohe mess, et tema helistas Sulle. Käisin küsimas mis jama on. Ühest saadeti minema, et see mu viga. Kusjuures seda ütles naine. On ikka ussid. Läksin veidi edasi teise, seal üks mees tegi korda. Mingi süsteemi viga, aga sai selle nii 10 sekundiga korda. Nüüd pidi 30 sek helisema. Tulles tagasi suutsin jälle mingi uue tee leida. Oma arust liigun seal kus olen enne ka käinud, aga see linn on lihtsalt nii suur, et ulme. Ma ikka siiani üldse ei mõista. Ja see on aind kesklinn kus liigun. Nüüd siis pidasin õues väikse lõuna päevitades ja nüüd tulin muuseumi netti. Vaatan tööd veits. Pärast lähen häkkerisse ja pikendan enda öömaja ära. Loodetavasti saan sama toa, siis ei pea hommikul vara ülesse ronima (noja nii muuseas need prantsuse poisid pole ka üldse pahad). Bäkkeris on ikka jõhkralt inimesi. See üks suuremaid bäkkereid vist siin. Nii palju nägusid, et jube kirju hakkab. Samas kõik on toredad ja täiesti võõrale niisama hei öelda on täiesti tavaline. Kui viitsid, saab ka rohkem juttu teha. Ma olen nii tagasihoidlik tüdruk ju, et ega ma seal väga ei pläkuta. Samas lihtsalt tore kui Sulle naeratatakse ja hei öeldakse. Selline kodune. Missest et ma teda 5min pärast ilmselt äragi ei tunneks. Õhtul peaks minema poistega pinksi mängima v piljardit. Mitte et ma kumbagi oskaks, aga saab oskama siis. Seal selline suur ja avar ajaveetmis ruum nö ja häkkeri ees suur chillimis koht. Lauad ja toolid. Seal käib koguaeg mingi sumin. Olge seal paid ja siit võiks päikest ja papagoisid küll ja küll saata juurde =) Kui ei mõtle, et nii kaugel olla, siis on ikka väga äge. Isegi sellises üksinduses. Üksi pole, aga lähedased inimesed ikka kaugel maas. Niiet seadke aga sammud siia poole. Võin juba praegu ilma tööta passides öelda, et jumala lahe. Varsti lähen kuskile randa galopitama, küll Sa Helen siis kohal oled=) Hakkangi nüüd lõpuks sellega tegelema.