neljapäev, 21. november 2013


Õhtune party

Bäkkerist õue, otse ees muuseum

Alla raamatukogu juurde.. tark mees

Väiksed bassed raamatukogu juures


Eile õhtul oli väga mõnus. Olles istunud muuseumi trepi all, et enda lapakat laadida juba üpris kaua aega öeldi lõpuks viisakalt, et see suletakse varsti. Läksin siis minema. Avastasin, et lõunaks ära söödud maasikate karbi alla oli lausa tekkinud terve sipelgate pesakond, kõndisin eriti kiirelt minema. Ei tea kus need sinna said. Pole ise ühtegi näinud tundnud. Läksin ostsin endale jäätist. Need kaks noormeest olid eriti vallatud. Pärast jäin sinna lähedale istuma ja sain kõvasti naerda. Pole olnud vist ühtegi keda nad poleks sebinud ega meelitanud. Kõige rohkem meeldisid nad vist siiski teineteisele. Kui üks Sulle jäätist annab, siis teine spängib teist. No ma ei tea, naljakas oli igatahes. Avastasin, et seal raamatukogu ees õues on siiski ka nett. Isegi parem kui sees. Jäingi sinna. Ilm oli supper, päike paistab paar pilve isegi oli, taamal mängisid tänavamuusikud viiulit ja muid pille, papagoid laulsid palmide otsas, inimesed kõnnivad ja on rõõmsad. Mina aga hakkasin tööd otsima. Helistasin paari kohta. Mõtlesin, et võiks maalriks minna. Üks palus enda andmed messida ja lubas esmaspäeval ühendust võtta. Mis on muidugi kahtlane, aga vähemalt on lootust. Loomulikult valetasin enda töökogemuse kohta. Ilmselt nad ei oleks eriti õnnelikud kuuldes, et olen max 10 seina või muud asja elujooksul värvinud. Aga no 10 või rohkem, pole suurt vahet ju ;) googeldasin ka juba, et kuidas midagi teha. Tundub, et olen koguaeg professionaal olnud. Kui kellelgi midagi olulist teab selle kohta öelda mida vaja teada, siis võiks seda teha. Kavatsen seda tööd edasi otsida. Palgad on päääris head. Ja pläkerdada mulle meeldib. Samuti sain endale ühe toa majast. Homme kolin sisse. Võtsin ühe öö veel bäkkeris kuna täna on plaan Leitoga välja minna. Pidime mu edukat siia jõudmist tähistama.
Õhtul käis meil meeletu mõll siin bäkkeris all. Kui joogi ostsid sai 3 euriga burksi ja väga hull mass oli kohal. Istusin ka kuhugi lauda ja hakkasin enda resumed ehk cv kirjutama. Seal lauas oli aga nii igav, et baari poole vaadates kohtasin üht Davidit kes end lauda kutsus. Seal olid veel kaks inglast ja üks sakslane. Väga kirju seltskond. Kõik olid mõnusalt võtused ja päris lõbus oli. Arvasime kuulsuste vanuseid ära. Mina kes mulle ju kellegi nimed meelde ei jää panin lihtsalt huupi. Mitu korda läks isegi õigesti. David rääkis kuidas töötas siit kaks tuhat km põhjas kuskil farmis. Nad ajasid helikopteritega karja ja meeletu ilus koht oli. Ütles et kõige ilusam kus elus käinud. Neil oli miljon aakrit maad oma karjale. Väga muljet avaldav. Ütles et kui soovin võib omanikult küsida, äkki ma saaks tööd seal. David rääkis, et ta on varem ka Perthis olnud, aga siis käis väljas ja jõi kogu raha maha. Vaadates eilse põhjal siis nüüd ta teeb seda lihtsalt siin kodu bäkkeri baaris. Õpetasin talle eesti keelt, talle nii meeldis. Täna hommikul juba kohtasin teda, küsis kohe väga naljakalt et : Kuidaz ljahäeb?
Täna hommikul tõusin nii hilja, et siin bäkkeri hommikusööki ei saanudki. Ma ei tea kuidas need päevad siin nii väsitavad. 12h magada pole mingi probleem. Samas ei tee midagi. Läksin kohe hommikul ehk siis kell pool 12 linna peale. Üritasin leida suurt toidupoodi, sest et sealt on odavam süüa osta. Ledsin aga hoopis mingi sushi baari, kus sõin riisi ja kala 6 dollari eest. Täitsa hea oli ja sain enda kõhu täis. Mõtlesin, et luban endale korraliku söögi. Muidu mu plaan Aussies söömine maha jätta läheb liiga kiirelt korda. Poputasin end veel kohvi ja söörikuga. Njomm. Kui siin sedasi ringi käia ja vaadata, siis on väga suur oht tõesti end väga paksuks süüa. Nii nii palju häid asju. Tavaliselt ikka esialgu tundub, et on hea, aga siin mida kauem vaatad, seda rohkem kõike tahaks. Samas, need ei ole isegi väga kallid. Sööriku ostsin 60 sendi eest. Mine ürita Eestis saada mingi 45 sendi eest söörikut. 1.45 saab. Ja ma ei suuda ära imestada nende klienditeenindajate sõbralikust. Minule kui endisele klienditeenindajal on ikka paljugi õppida. Nad kohtlevad Sind umbes nii nagu Sa oleks nende ainus klient päeva jooksul. Küsivad kuidas Sul läheb, soovivad kõike head ja üldse kõikekõike paremat. See onnii võõras. Eestis saaks sellise kohtlemise osaliseks vb siis kui satuks täiesti pankroti äärel väike poodi ja Sa olekski nende esimene ja viimane klient päevas.

Seekord mõtlesin mitte ära eksida. Seega jätsin kõik pingsalt meelde kus tulin. Eelmine kord jätsin meelde, et suur pruun maja kahe valge kõrge maja ees. Päris täpne eksju?  Mis sest et siin on 90% majadest pruunid ja ülejäänud 10% valged. Seekord läks isegi õnneks. Kuigi siin on siiani nii lahe ja nii palju näha, et lihtsalt ei suuda kõike hoomata. Tallinn on selle kõrval ikka väga väga väga väike kolgas. Sorri kodumaa. Täna nägin esimesi kerjuseid. Kolistasid oma sendi karpidega. Lisaks nägin vääääga imeliku meest rotiga. Vaene rott. See hoidis elueest end kinni. Väga jube vend oli, mul hakkas hirmus kohe. Ta vist üritas minuga ka rääkima tulla. Esialgu tõmbas selle roti enda pluusi seest kaenla alt välja. Ma vaatasin et appi mis asi see on. Ja siis ta tuias seal. Kivis vist kaa. Ja käis nagu mingi super geto nigga räppar, kõik kohad lõngerdasid. EI saanudki aru mis keha osa ta üritab kõige esimesena maha panna. Ja siis see vaene rott, kes kõõlus seal nagu ameerika mägedel.
Täna on õues juba üsnagi palav. Varjus pidi 32 olema. Päikse käes võite siis ise ette kujutada.  Mulle meeldib. Hommikul juba toa soojuse järgi, kuigi kõik venitad uugasid, sai aru et ikka kuum. Hommikul oli vist suur torm. Läbi une kuulsin. Muidugi tunnen isegi läbi une enda jala lihaste valu, säärelihased on korraliku trenni saanud paar päeva. Pole vist elusees nii palju käinud. Nii põnev on samas, et lonkad ikka edasi.
Lähengi kohe päevitan kuskil ja üritan samal ajal tööd otsida. Üritan veel õnne proovida ja ise helistada erinevatesse kohtadesse. Vaatasin, et olen endale juba mõned randid saanud, niiet täna panin või õigem oleks öelda, et eriti ei pannudki midagi selga. Tahaks enda resume ära lõpetada ja kuskile agentuuri saata. Enne oleks aga vaja mingit kodust aadressi. Samamoodi nagu ei saa ma enda TFN’i ära teha, mida vaja töötamiseks. See tuleb postiga mõne nädala pärast. Aga mu kohvril kahjuks kodune aadress puudub. Kui siis aind Kelli Aron Street Olen sweet Petrh 1234. Neile aga see ei sobinud. Üritan enda uue toa aadressi nüüd saada, siis saan sellega edasi tegeleda. Oh just saatis mulle messi. Mu kodu on siis nüüd : 7 Bayou court Heathridge. Kui keegi homme õhtu külla tahab tulla, siis paluks ette helistada. Viskan toa vähe korda siis =) Ookean on seal muidu väga lähedal. Kuskil kaks km vist. Niiet saan sulistamas käia. Äkki on seal maja juures ka bassein. Mmm, ma vist ei tulegi koju. Ajage nüüd kõik oma viisad korda ja võtke lennuk. Muide mu tel nr on 0474125633. Kui eestist helistada, siis +61 ette. Messida saab ka, ei tohiks väga kallis olla. Too kutt kes tegi meile neid nre andis kogemata mulle veel ühe kaardi juurde. Niiet sain tasuta 30 dollarit, umbes siis 5h kõneaega. Päris hea. See tähendab muidugi uut nri, aga kasutan selle ära ja laen pärast praegusele raha juurde.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar