Läksin toda bäkkerit vaatama päeval, mis pidi 10min tee kaugusel olema Northpridgest. Tõesti oli. Pool tundi kõndisin sinna. Vahepeal juba mõtlesin, et ma olen eksinud. Mu maps loomulikult ei töötanud mitte üks põrm. Ei suutnud enda lollust ära imestada, et üldse üritasin. Asukohast ei saanud midagi teada, ainult viha taltsutamist sain praktiseerida. 3G oli põhjas ja ikka ei suutnud ära laadida. Ma ei tea kas pean otsapidi masti torkama selle, et tööle hakkaks või. Haige telefon. Kõndisin läbi mingi pargi ja nägin siinset teistsugust maailma. Ilmselt oli seal keegi öösel ära tapetud, sest et nii palju verd oli maas. Park haises nii nagu seal vees oleks nii mõnedki asjad/olendid kes seal olema ei peaks. Vesi oli täiesti roheline ja kollane, selline vabandage väljenduse pärast, aga pask. Üks part plätserdas kalda ääres, üleni mingit plõga täis ja jalgadega tammus samuti millegi pealt näha mitte meeldiva lõga sees. Üks mingi väga veider käpiga vend kael kõver lehvitas mulle juba poole kilomeetri kauguselt. Lootsin väga et see pole mulle, aga kui lähemale jõudsin karjus hey hey hey. Nii hirmus hakkas. Leidsin koha ülesse, olles juba suht ülekuumenenud. Siinne 30 ei ole nagu farmis. Õhk ju ei liigu ja kordades kuumem on olla. Kogu see vaev siis selleks, et mingit täielikku peldikut näha. Väga pime ja kõle oli see maja. Mu magamistuba oleks olnud üleval, kus oli lihtsalt suur ruum ja seal umbes 5-6 voodit, kuhu oli mingi kalts vahele tõmmatud, et ikka oma toa tunne oleks. Rohkem nägi see välja nagu läheks kuhugi haigla mingiks laborirotiks, et siis aegajalt saab vaadata kardina vahelt kuidas ühel või teisel läheb. Mees oli ka suht veider. Väänas oma keelt nii hirmsasti nagu sealt peaks peale sõnade veel midagi välja tulema. Kõndisin väga mornilt tagasi. Kell oli juba nii palju, et hakkasin vaikselt mõtlema, kuidas sinna teise kohta saab. Läksin linnapeale niisama kõndima ja inimesi vaatama. Leidsin sealt ühe väga väga hästi laulva poisi. Kuulasin teda natuke, aga kuna ta seal mainis kõigile, et võiks natuke raha ka anda, ma lahkusin. Jõudsin ilma suurema pingutuseta tasuta cati bussiga õigesse kohta ja helistasin talle, et ma nüüd olen siin nurga peal,et kuhu edasi. Tema väga närviliselt vastas, et jaa jaaa õige koht, tule siia. Kus kohas Sa oled. Mine ikka linnapoole tagasi, ei nüüd mine sinna. Helistas iga sekundi tagant. Ma juba olin suht kuri ja mõtlesin, et ma ei viitsigi minna. Päris kaua kestis see ekslemine. Tuli mulle vastu kuhugi poole, jälle helistab ma hakkan küsima, viskab kõne ära. Lõpuks me suutsime üksteist leida, ta oli gumtreesse pannud vale punkti. Mina läksin sinna. Kohale jõudes tundus maja väga huvitav. See on nagu kuskil euroopa maades lõuna pool paljud majad on. Selline mitme korruseline ja suure sisehooviga ringi kujuline. Siin elab palju bäkkereid nagu tundub. Keskel on bassein, jõusaal, mingid vedelemiskohad ja isegi mingid puud põõsad. Too haldaja tundus päris elus palju toredam kui telefonis. Pakkus kohe külma juua ning tutvustas ja rääkis kõik kenasti ära. Muretses koguaeg, et kas mul ikka küsimusi on. Mulle kohe algusest peale aga tundus see koht okei, niiet vastus oli jah. Pidin oma suure koorma tassimiseks jälle Tõnist paluma. Oleksin ise ka kuidagi siia need vedanud, siis oleksin ilmselt kaks kolm korda pidanud käima. Pidin veidi ootama, sest et ta oli koos oma majakaaslastega paadiga merel. Läksin uuesti linna peale tiksuma. Kuidagi juhuse läbi leidsin uuesti tolle kuti ülesse, kuigi et ta oli juba kolinud. Enam ei suutnud vastu panna ja jäin teda kuulama. Kogu see meeleolu mis sinna juurde käib on nii mõnus. Soe, ilusad jõulukaunistused ja tuled põlevad, inimesed on kõik kuidagi rõõmsad ja sõbralikud, kõik see melu, inimesed vuravad nagu väiksed sipelgad ringi ja veavad midagi oma pessa korra peatudes ja vaadates et mis nende ümber toimub. Paljud seisatasid tema juures ja mõne aja mõõdudes kõndisid edasi. Olin nii väsinud sest vantsimisest, et istusin lausa pingile maha. Esialgu oli seal ka mingid vastikud lärmavad lapsed. Kui lapsed ära läksid, tuli mingi vanamees teda kuulama. Vahepeal otsustas ta minuga ka paar sõna vahetada mille käigus ta märgataval hulgal ka oma sülge mulle loovutas. See ei olnud just eriti meeldiv. Tegin näo, et kuulan väga süvenenult ja ta õnneks siis enam ei küsinud igasugu lolle küsimusi enam. Ta hakkas tänaseks lõpetama, kaasaarvatud mina palusime veel ühte laulu. Mille peale ta jälle ütles, et palun makske ka. Saan aru, et miski pole tasuta ju. Kuna kõik oli nii mõnus, otsustasin talle 5 dollarit anda. Rikas nagu ma olen ju. Kui ta lõpetas ulatasin talle oma viieka, mille peale tema ütles, et anna veel viis ja saad plaadi. Ütlesin, et eiei, ma nii palju nüüd ka ei taha raisata. Minu kõrval olev vanem proua hakkas rääkima, et anna muidugi, temal juba on ta plaat. Kõik ta enda kirjutatud ja nii head lood. Ma punnisin ikka vastu ja hakkasin juba minema kõndima, mille peale proua mul käest haaras, et tahad ma annan Sulle selle viieka. Ma keeldusin ja tänasin viisakalt. Seal tuli teisigi plaate ostma ja paluma tal neile peale kirjutada. Jäin neid kuulama, järsku avastasin et proua oli juba mõned sammud eemal ja kookis oma rahakotti käekotist. Läksin ta juurde ja ütlesin, et ei pole vaja tõesti. Ma nagu Eesti inimesele kohane arvasin, et see oli niisama suusoojaks öeldud, mitte tõsiselt mõeldud pakkumine võhivõõrale raha anda. Tema oli sama kange, vastates: " Sa oled nii armas ja kena tüdruk. Muidugi ma annan Sulle raha, see on seda väärt. Pealegi mul raha küll. Mis ma ikka teen sellega. " Sellise vastuse peale, ei osanud ma enam eriti midagi öelda. Rääkisime natuke kus ma tulnud olen, tema ulatas poisile viieka, mis peale me temaga ka mõned sõnad vahetasime. Ta tegi enda plaadi koos vennaga, mis maksis 9000 dollarit(ma loodan, et see 90 000 polnud) ja nüüd üritab seda raha tagasi teenida. Tuleviku unistused on suuremalt muusikaga tegeleda. Sündis kuskil põhja pool, aga kolis mingil põhjusel siia. Käib igapäev tänavatel mängimas kogu oma võimude ja päris suure kolaga. Väga südamega asja juures. Tänasin veel prouat ja kõndisin väga imestunud emotsiooni saatel minema. Just too proua, poleks uskunudki et tänapäeval veel selliseid inimesi ka on. Mu väike jõuluime sai teoks vist. Mõtlesin veel kähku poe leida, et piima osta. Kahjuks aga olid kõik juba kinni. Kõndisin tagasi, nägin veel kaugemal tänavamuusikut kes lehvitas ja Tsau Kelli üle laia tänava hõikas. Tõnis hakkas ma mu poole liikuma ja läksin bäkkerist oma sadat kotti ära võtma. Rääkisin sealse papagoiga veel veidi juttu. Talle hirmsasti meeldisid mu sõrmused, need ju läigivad. Ajas oma roosa harja püsti ja tatsus jalalt jalale kui neid lähemalt näitasin. Ta oleks ilmselt rõõmus olnud, kui need talle oleks jätnud. Kolimine võis alata. Saime need kõik siia ülesse tassitud ja läksin põhimõtteliselt kohe magama. Ega siingi just eriti vaikne pole, aga olin nii väsinud. Mõned korrad ikka öösel ärkasin. Hommikul olid enamus kuskile tööle ära läinud, üks Ukraina poiss ainult oli kodus. Kutsus mind jõusaali, aga ma vaatasin töö- ja autopakkumisi. Saatsin mõnele kirjad ja resumed. Kell oli märkamatult juba 1 saanud, läksin linna peale süüa ostma. Avastasin, et kesklinna poed on üsna kesise valikuga ja kallimad. Koju jõudes oli mul kõht juba nii tühi, et õiget sööki ei jõudnudki ära oodata. Tõnis helistas mulle ja ütles, et läheks käiks Kings pargis. Käisin veel kiirelt ujumas ja läksimegi. Seda kõik kiidavad, et väga ilus koht linna vaatega. Eriti kui pimedaks läheb, kõik need tuled ja valgustus. Ohh, seda ta tõesti oli. Tõeliselt ilus. Seda tahaks te kõik näha. Tegin pilte kaa, aga see ei ole üldse see. Päris elus on see sada korda ilusam. Seal oli väga palju inimesi ka, lihtsalt pidasid pikniku, jõid veini ja nautisid vaadet. Väga oleks tahtnud sama teha. Supper. Päris pime oli ja kell oli juba pool 9. Tõnis pidi veel kella 4 paiku jälle ärkama, et tööle minna. Hakkasime siis tagasi jalutama, aga oh üllatust me kumbki ei mäletanud kuhu auto jätsime. Otsisime parkimiskohta kaua ja seal oli väga mitu erinevat parklat. Jätsime selle natuke kaugemale kuskile võsataha parklasse. Avastasime, et seal on veel mitu teed üks kõrgemal teine madalamal mille mõlema ääres on parklad. Kõndisime ikka päris tükk aega ja nuputasime, et kus see nüüd siis olla võib. Lõpuks jumal tänatud leidsime, tänu sellele et Tõnisel oli parkla nimi meeles ja google maps näitas seda nime seal. Olime sellest juba mööda kõndinud. Samas õigustuseks võin öelda, et mõni suudab isegi Selvu parklas enda auto ära kaotada. Päris naljakas oli. Tagasi jõudes rääkisin natuke poistega juttu ja läksin ka magama. Nad on siin päris vahvad ja toredad.
Täna lähen pärast lõunal Tõnise poole ja hakkame seal uut aastat ootama. Seal lähedal kuskil ookeani ääres on mingi rannapidu koos esinejatega. See tundub päris mõnus, niiet võtame sellest vast osa. Muidugi eks paistab mis õhtu toob.
Teile sinna külmsooja kõige ilusamat uut aastat ja et ikka kõik soovid täituks. Näete minu suur soov Aussie tulla täituski. Ise oled oma õnne sepp. Tehke ja nähke vaeva selle nimel, mida te tahate ja soovite. Tahtejõud on üks suurimaid liikuma panevaid jõude siin maailmas. Ärge kadestage mind, et ma saan siin soojas olla, nautida kõike seda mida siin on võimalik teha, vaid tulge ise ka siia! ;) Tuleb üks väga teistsorti aastavahetus. Kõike kõige ilusamat, tuleb uus ja kindlasti parem! :)

 

Feisbuukikas

Ilmselgelt mu telefon ei tee just tipp tasemel pilte, aga natuke saab aimu

Eriti veel pimedas, ei hakka suureks tegemagi

Saime eile kenasti Perthi kohale. Nad olid nii lahked ja tõid mind täpselt bäkkeri ukse ette ära, mis oli väga meeldiv, sest et mul järjest rohkemaks neid pampe läheb igakorraga kolides. See on ikka päris vaevarikas tegevus. Sain omale naistetoa ja tegin kaks tiiru, et kõik oma asjad ülesse vedada. Suure kohvri trepist ülesse vinnamisel tuli õnneks appi üks tore noormees. Tõstis selle kõrgele ülesse nagu see ei kaalukski midagi ja pani pika sammuga trepist ülesse, ma ei jõudnud isegi oma väikse näpu kotiga talle järgi. Küll on ikka tore, kui jõudu on. Viskasin oma asjad tuppa ja läksin kohe sealt ära, Tõnis tuli mulle järgi. Tal oli suur pidupäev, nimelt ta sündis eile mõned aastad tagasi. Käisime shoppamas, et grillida head ja paremat oleks. Korra jõudsime isegi rannas käia, kus ma pidin suure tuule ja rätiku varjus endale bikiinid selga saama. See ei olnud just eriti lihtne. Seal rannas oli isegi batuut, nagu surfiparadiisis. Sinna peab teinekord tagasi minema. Tõnise poole jõudes aitasin tal sünnipäeva lauda ette valmistada ja ootasime kuni teised jõuavad. Selline mõnus rahulik istumine oli. Mina tulin vist kella poole 1st ära, hirmus uni oli peal. Olen ju harjunud juba ikka poole 10st kindlasti magama ja hommikul enne 6t tõusma. Tagasisõit muidugi ehmatas mind ikka päris kaineks. Üle hulga aja päris õudne kogemus. Mõnda naist lihtsalt ei tohiks rooli lasta. Jalad värisedes sain autost välja ja olin õnnelik, et ma elus veel olen. Kadka leidis mulle ilusa basseiniga sharehouse netist, saatsin talle siis kell pool 2 öösel messi. Hind oli ka üpris soodne- 130 dollarit nädal ja suht kesklinnas. Terve öö ma magada ei saanudki põhimõtteliselt. Olen nii harjunud vaikusega ja täieliku rahuga. Siin aga vuravad autod ja mõllavad peolt koju kõndivad noored. Ärkasin iga viie minuti tagant vist. Ühe korra oli eriti elustav äratus, kui mingi bike vms maja ees gaasi andis. Hea, et aknad ette jäid. Meil just ei ole kõige modernsem see elamine. Uni läks samuti kella 7st lõplikult pealt ära, see muidugi teisi ei rõõmustanud kes veel teist külge alles keerama hakkasid. Käisin pesemas ja otsisin sealse tunnise tasuta wifi ajaga endal uut elamist. Tolle mis Kadka leidis, lähen peale 4 vaatama kuna ta tööl. Õnneks hakkasin kontrollima, kas ikka mess läks kohale. Tal oli number vale, üks 3 oli otsast puudu jäänud, mille ma pärast netist avastasin. Ta aga peale messi saatmist kohe helistas mulle ja leppisime aja kokku. Meeletu palju on neid viimase kahe päevaga juurde tulnud. Ei jõua kõike läbigi vaadata. Sain mõned kirja ja tegin mõned kõned. Päris mitu varianti on isegi ja päris head. Tasuta neti aeg sai bäkkeris läbi, nüüd olen jälle oma muuseumi juures netis edasi. Kohe olengi lahkumas ja lähen vaatan ühe koha üle. Ma siiski arvan, et see bassein ahvatleb mind rohkem.Võiks täna juba kuhugi normaalsesse kohta saada. See bäkkeri asi on nii nigel.

Teisipäeval kasutasin nende arvutit mitu tundi. Otsisin endale sharehouse kuhu minna, aga midagi head ei leidnud ikka. Üritan täna neljapäeval uuesti minna. Eile 25ndal oli siis suur pidu meil. Ärkasin hommikul ikka ülesse ja läksin tööle. Nad küll varem ju keelasid, aga mõtlesin, et hiilin vaikselt välja ja saan ehk paar tundi teha. Kella 11st pidi lõuna olema. Sain vaevalt 40min tööd teha, kui kuulsin atvd häält. Olin paljastatud. Trevor tuligi mu juurde: „Nonii mis siin nüüd toimub ahh? Millest me rääkisime? Ei tohi tööd teha. Nüüd marss atv peale, hommikust sööma ja lõunaks valmis sättima. Mingit muud varianti Sul ei ole. Teed nii nagu kästakse!“ Mul ei jäänud just palju valikuid. Hoiatas veel, et Dianne on mu peale kuri. Oligi kohe vastas, kui kohale jõudsime ja seisis käed ristis. Üritasin rääkida, et käisin jalutamas, aga see ei kõlanud eriti usutavalt. Tegelikult ei olnud ta kuri midagi, ütles ainult et ma olen naughty girl. Ja lisas, et jah tegelikult siin on ka need reeglid nii karmid. Ja et ma võiks vahelduseks puhata ka. Läksin andsin neile nende kingi ära ja varsti sai ka munad ja peekon valmis. Sain oma kingi ka kätte- suure kommikarbi nende heade Rosheni kommidega. Käisime veel Trevoriga siin nende veehoidlas krabisid püüdmas. Ta käskis mul ka neid võrgust välja võtta ja ämbrisse panna. Ma küll vaimustuses polnud, aga tahtsin ikka proovida. Kõik näpud jäid alles. Lisaks tegi mulle suure keemiatunni. Neil tuleb vesi kuskilt maa alt ja esialgu on see selline veidi imelik. Nad ise puhastavad seda. Mis on mingi huvitav ja suhteliselt keeruline protsess. Ja mu keemia ei ole just nii hea eriti veel inglis keeles sellest aru saada. Samas väga huvitav. Parem kui raamatust lugeda. Neil see suur tiik on sellekslet kui pump peaks katki minema, siis on mitmeks päevaks varuvesi olemas. Tagasi jõudes hakkasin end lõunaks sättima. Ma üldse ei kujutanud ette, et mis see siis päriselt on ja endast kujutab. Läksime siit viiekesi. Nende tütar koos oma elukaaslasega tulid juba teisipäeval. Trevor juba tegi siin mõned õlled, aga läks rooli ikka. Ei pidanud hullu olema. Siin pidi võima veidi lahjasid jooke juua ja siis rooli minna. Promille mulle keegi eriti öelda ei osanud. Jõudsime siis kohale, kus oli väga palju džiipe. Ja veel rohkem inimesi. Väga huvitav ja hirmus oli. Muidugi ma ei teadnud, et neil siin ka suur musitamise ja kallistamise komme, vaatamata isegi sellele, et ma võõras olen. Mingi paarkümmend inimest oli kindlasti, pluss veel sama palju lapsi kindlasti. Ma ainult tean, et see oli Trevori ema kodu ja nende poolne pere. Ta ema nägin ka, aga rohkem pole mul õrna aimugi. Ei ühestki nimest ega sugulussidemest. Õnneks keegi väga ei üritanud seletada ka. Minu nime ainult teadsid kõik, aga no mind on üks ka. Kuulasin igasugu huvitavaid jutte kuidas siin asjad käivad ja mis toimub. Nii palju kui ma ikka aru sain, kui nad väga vuristama hakkavad, siis ei saa ikka midagi aru. Nad söövad pooled sõnad vahepealt ära ja räägivad väga lohakalt. Muidugi mu sõnavara on ka kesine, et siis üritada midagi tuletada et millest jutt võis olla. Laud oli meeletult rikkalik. Uskumatu, kui häid salateid nad teevad. Mitte selliseid raskeid nagu meil näiteks kartulisalat, vaid neil ikka rohelised salatid igasugu erinevate lisanditega. Ja neid sorte siis oli nii 5-6 tükki erinevaid. Üritasin lihtsalt siis maitse pärast võtta kõike natuke. Ilmselgelt isegi nii oli liiga palju lõpuks. Sinna kõrvale käis krabi ja väga suured krevetid ning sink mida ma ei söönud. Neil mingi huvitav komme mingisugust papist kommi laadset asja tõmmata. Seal sees on väike paberist müts, kingitus ja väike nali. Ma polnud kunagi varem näinud sellist asja, nad olid väga imestunud. See pidi olema vist kuskilt USA-st tulnud. Mulle isegi ei meenu, et filmides oleks näinud. Enne sööki algas, siis suur nende kiskumine. See kellele jääb keskmise osa on võitja. Saab mütsi ja kingituse. Ma sain väiksed küünekäärid. Isegi päris kasulik, teised said miniatuursed pliiatsiteritajad või klambripüstoli. Tuli magustoidu ring. Pudingu laadne asi neil siin alati mis peab laual olema. Lisaks sellele oli veel umbes 4 sorti erinevat kooki. Üritasin jällegi kõigest väikest tükki saada. Midagi eriti head kusjuures polnudki. Ma ei mäleta enam selle nime, aga meil võib-olla leivasuppi meenutav asi oli. Ainult kõvasti paksem ja mingeid marju ka sees. Ma võtsin seda ainult lusikatäie, sest et ma olin nii täis juba. Seda pudingut ei proovinudki, kuna nad enamasti sõid seda kõik jäätisega. Kinkide üleandmine ei lõppenudki neil. Kui nii palju inimesi, siis vanemad kõik andsid enda kingid oma ajal. Igaüks sai ikka palju igasuguasju. Miks mul nii suurt peret pole. Muidugi ise kinki siis küll eriti teha ei tahaks. Laste kingid olid kõik jõulupuu all ja see nägi küll välja nagu ameerika oma juba oma rohkete kinkidega. Seal tiksusime kuni kella 5ni vist ja tulime korra koju asju võtma ja läksime kohe uuele edasi. Seekord siis Dianne õe poole kus olid tema sugulased. Ohjah, kõik sama toimus jälle. Laud oli sama rikkalik, võib-olla isegi et parem. Kooke oli veel rohkem. Üks sidruniga oli eriti huvitav, aga ma pean oma olematut vormi ikka üritama parandada. Niiet suutsin ikka vastu panna ja ega kõht oli ikka täis ka. Dianne oli minu pärast mingeid kanatiibu ostnud, kuna ma olen rääkinud, et mulle väga päris liha ei maitse. Enne siin kodus veel norisid, et ma olen nii eriline. Ainult mu pärast ostetakse. Pärast siiski nägin päris paljusid neid tiibu söömas ja just neid juurde võtmas. Need olid mingis meekastmes vist ja väga head. Dianne vanaema näeb välja täpselt nagu üks näitleja mingist filmist. Mängis ülihästi mingid torisevat vanamutti. Tema siiski see pole. Nägin nüüd esimest korda opossumeid ka. Ronisid seal ringi ja maiustasid mingite asjadega puu otsas. Seal olime kuni kella 11ni ja tulime koju. Seegikord oli Trevor roolis, kuigi minu arust oli ta küll juba päris palju joonud selle õhtu jooksul. Täna boxing dayl keelati mul ka rangelt töö tegemine ära. Lubasid mind luku taha siia panna. Pole veel ust katsunud kas tõsi ka on. Enne 7t läks lõplikult uni ära, mille pärast kirjutangi seekord teile päris vara. Tänasest päevast ma edasi ei tea mis saab. Nende tütar ja ta peika kutsusid mind pooleldi kuhugi lõunale endaga kaasa. Arvan, et sinna ma segama ei lähe. Mingi basseini ääres lebotamise päev vist lihtsalt. 

Täpselt see ta oligi. Tukkusin ja vaatasin tvd vahelduva eduga. Lugesin raamatut ja lihtsalt olin. Trevor käis siin vahepeal jutustamas. Said oma wifi tööle, mis ikkagi väga ei töötanud lõpuks. Päevitasin natuke ja käisin ujumas. Saan siin peatuva tütre ja tema kutiga laupäeva hommikul Perthi. Õhtul läksin juba kella 5st jooksma ja pidin otsad andma. Ma ei tea palju see sooja oli ja tempo tuli kuidagi sisse, niiet olin läbi nagu läti raha kui tagasi sain. Jäin vara magama, et hommikul vara tööle minna. Avastasin hommikul, et kole vaikne on kõik ja Dian andis mulle õhtul mu lõpu palgalehe, et äkki ma ei võigi tööd teha. Passisin siis täiesti tuimalt edasi, niikaua kuni kedagi lõpuks liikumas kuulsin. Trevor ütles, et võin minna küll. Selleks ajaks oli aga hoopis juba veidi tibutanud ja mõtlesin, et ei lähe enda jalgu leotama sinna. Oodates, et rohi kuivaks mõtlesin, et kui nad mulle sulas maksavad, siis ju maksud ei lähe maha. Juhhei, olin kohe tööl. Tegin siiski seitse tundi mitte rohkem ja tulin tagasi rohkeid kõnesid tegema ja endale kodu leidma homseks. Mida ma ei leidnudki. Tundub, et pean bäkkerisse minema mõneks ajaks, kuni midagi leian. See ei ole just kõige meeldivam, aga peab üle elama. Paar kohta olid vabad, kui need olid kaugemal ja kohe ütlesid, et bussiga sealt raske linna saada.
Tänane päev möödus kuidagi samas lennates ja veidi kurvalt ka. Ilmselt on see üle pika aja viimane kord kui seda kohta siin näen ja samas on siin nii mõnus kindel ja kodune juba. Hirmus igav küll, aga siiski hea. Minu teada tuntud väike majake. Töölt tuppa saades kohe bikiinidesse ja basseini hüpata. Tuppa tulles endale söök soojaks teha, telekas läheb jätkuvalt tööle nagu see lendaks õhku iga sekund. Kanalit vahetades hakkaks nagu ufod sealt välja roomama, sest et ühendus on kehv. Kõik see mis on nii hea ja tuttav juba.
Tegin oma viimase jooksutuuri siin, seekord käisin uutes kohtades kuhu tegelikult Trevor mul minna ei lubanud sest seal pidi ohtlik olema. Ma ei läinud väga kaugele, siiski leidsin päris ilusa vaate all laskuvale karjamaale. Pärast sain jälle ujuda päikse loojang tagataustal ja mõelda, et kui väga ma tahaks, et mul selline kodu oleks. Miks ma ei oleks võinud just sellise koha peal sündida? Kõik oleks siin ja kõik oleks äkki parem. Helen, Sinu peale mõtlesin ka. Kuidas me seal koos ujuks ja naeraks, kujutasin seda kuidagi nii ehedalt ette. Kui me tuleks siia koos, siis siia võiks küll ka tööle tagasi tulla. Kaalusin, et kui võimalik see on, et see tõesti ka juhtuks. Sama koht, sama bassein. Ainult, et lisaks mulle ka Sina. See tunne kuidas vesi Sind kannab ja kuidas justkui seisaks kuidagi seal. Ja kindlasti too hetk ütleks kumbki midagi naljakat, mille peale mina kindlasti peaaegu, et ära upuks kuna ma endal vett ninna ja igalepoole tõmban. See oleks vahva.
Palka oleks võinud rohkem saada, oleks vahvam see tundmatus. Ma olen siin nüüdseks siis täpselt kuu aega olnud ja selle aja jooksul enne jõule on mingi 5 vaba päeva võib-olla olnud. Teeninud selle ajaga 2500 doltsi. Eelmine kord sain 1300 midagi ja nüüd 1100 ainult. Ta vist ikka käristab neid tunde alla. Mu väikse arvutuse kohaselt oleks nagu vähe rohkem pidanud olema. Ju saab hakkama. 360 maksis mu kuu ajane majutus siin.

 Suure tundmatuse poole siis homme. Ilmselt saan selle ülesse panna alles, siis kui linnas netti saan. Aga wish me a luck ikkagi.

Hommikul ärkasin jälle ülesse ja läksin oma teist päeva juba väga ebameeldivalt tunduvale tööle. Samas tuleb tunnistada, et tunnen end edukalt. Ma ju ka ärkan vara hommikul ülesse ja mul on isegi töökoht. Samas kuidagi üldse ei jaksa ega taha enam. See üksindus kuidagi hakkab nii vastu, tahaks kellegagi paar sõnagi vahetada, mitte seal keset suurt tühja põldu üksi olla. Ainult mu papagoid olid jälle kohal ja rohuhüppajad. Keda on ilmselt sama palju kui kärbseid. Arvasin, et pole võimalik midagi nii suurel hulgal rohkem olla. Papagoid vist tana olid voidukad ja raakisid kui kavalad nad on. Istuvad nuud kiivides, kus Trervor neid ei leia. Siin maja juures lasi ta mitmed maha, kuna nad olid ta avokaadosid soonud. Nuud nad lendavad maja poole ja tulevad hirmsa kisaga kohe tagasi. Ja siis hakkab hull plakutamine pihta. Tana uks rippus peaalas pidi seal ja vaatas vist, et akki leiab mone valmis kiivi. Arvasin ersiti et ta on surnud. Mingil ajal tulin vetsu ja selleks pean jalutama päris pikalt tagasi maja juurde. Seal on ka lambad, kellega ma sattusin kokku tupikus nende jaoks. Õigemini juba päris selle keskel. Lõppu jõudes ja nähes, et ees on värav ja pole kuhugi minna oli muidugi paanika. Jäin rahulikult seisma, et nad üle värava ei hüppaks. Nii nad siis nuputasid seal, et kuidas ikka minust mööda saada. Üks avastas maas oleva nö väikse tee: meeter pikk, põhi ja kaks seina. Seda kasutatakse ilmselt neid kuhugi peale ajamisel vms. Igastahes tema siis mõtles, et sealt on igaksjuhuks kindlam läbi minna ja siis minust mööda joosta, mitte niisama. Ja seda loomulikult hakkasid nad kõik tegema, ilmselgelt mahtus sinna aind üks lammas korraga. Seega nad siis ratsutasid üksteisega, mida ma polegi varem näinud ning viimased üritasid igal võimalikul viisil sinna ka mahtuda. Ja tõesti ma seisin sellest taga pool niiet nad pidi nii või naa minust mööda jooksma. Loll kui lammas on ikka väga õige väljend. 
Mõtlesin seal mäe otsas igasugu mõtteid jälle. Liiga palju. Pole siin ilmselt maininud, et Trevor ja Dian käivad iga aasta puhkamas Balil. Paariks nädalaks üürivad omale villa ja ei tee mitte midagi. Huvitav milline Eesti farmer seda teeb? Mitte just Balile, sinna on Eestist jube kallis minna. Siit väga odav. Mis mulgi plaanis on. Siiski üldse mingile puhkusele, kasvõi spasse.
Teine asi mis on õpetlik kõigile ja mida ma just praegu tvst korraks uuesti nägin. Lennuk kaaberdati, nad sundisid teda lendama Aussie, aga kütust polnud nii palju. Piloot mingi imega suutis enne leida mingid väiksed saared kuskil keset merd ja tegi hädamaandumise vette. Enne ütles inimestele, et pangu päästevestid selga ja saavad saareni ujuda, kui ellu jäävad loomulikult. Ja siis ta kuulis kuidas kõik need paanikas inimesed, enda päästevestid õhku täis lasevad. Ta kirjeldas seda nii hästi, et ta kuulis surma häält ja mõtles miks. Ma suudan nii maanduda, et te jääte ellu. Miks küll? Asi on selles, mis on ju väga loogiline, aga ma ei ole kunagi sellele ise mõelnud. Tore päästevest küll, aga sellest ei ole ju lennukis või ükskõik mille sees kasu. Seda on Sul alles vaja siis, kui vaja pinnal püsida. Et mõni hai Sind ikka näeks ja ära süüa saaks näiteks. Tegelikult kui Sa selle seal sees avad, siis tänu sellele jääd lõksu. See ei lase Sul ju sukelduda ja vee pinnale ujuda, vaid hoiab seal sees pinnal. Millest aga pole palju kasu. Niiet ärge tehke liiga vara päästevesti lahti.
Käisin peale tööd ujumas, see tundub nüüd nii lihtne. Miks ma küll varem pole jaksanud ujuda. Tegin Trevori ja Diani jõulukingi valmis. Ma ei osanud neile mitte midagi kinkida, ma ju isegi ei saa poodi. Ainult koos nendega. Ostsin neile viimasel poes käigul mingisuguse koogi või keeksi laadse asja. Sinna peale kirjutasin ostetud kaunistustega MC ehk siis Merry Christmas.
Kui mehed eile sukeldumast tagasi jõudsid, kutsus Dian mind saadud saaki vaatama. Need nägid ikka hirmus koledad välja. Nagu ka eelnevalt pildilt näha. Nad veensid mind päris kaua, et ma seda pilti teeks. Ma olin just oma ujumiselt tagasi ja klaas veega käes, kui Dian mind kutsus. Trevor muidugi suutis kolm korda mind nende, ma ausalt öeldes ei teagi kuidas neid eesti keeles siis ikkagi kutsutakse, siin nad ütlevad grayfish (kirjapilt on ilmselt teine). Ja need osad olid veel elus ja uhh, teatavasti mulle väga ei meeldi säärased elukad. Süüa võin hiljem. Klaasi vee mõte oli see, et ma suutsin selle lõpp kokkuvõttes endale kõik peale valada järk järgult. Ühe korra käis ikka ilusa kaarega, kui esimest korda katsuda üritasin. Trevori arust oli muidugi hirm naljakas, et ma neid kardan, seega ta tegi minu argliku katse ühe näpuga puutuda millega tegu, ehmatas ta mind oma äkilise liigutuse ja puuh või uuh vms. Dian naerab, et miks ma vett endale peale kallan, peaks Trevorit karistama sellega. Eksole.
Linna minemist ootan ka juba väga. Tegelikult ootan ka neid teistsuguseid jõule. Mingit tunnet küll pole, et selline aeg võiks olla. Palmid ja 35+ ei tekita just eriti meeleolu. Arvan, et see jõulupidu meil mitme koha peal, saab ka huvitav olema.

Mu igapaev

See mis all, too must on koik viinamarjad Ja mina korgun kiivides. Ja siis veel mandariinid. Niiet koik eestist siia toole. Sammu marss

Kohalikku loodust. Mingi veider nui

Buuuurned

Mitte just seksikaim, aga peale keskpaeva kindlasti kuumeim tsikk

Eesti kärbes

Peale jahti

Eile oli veel mõnus jooks ja basseinis käik. Trevor ja Dian tulid veel juttu rääkima ja nalja tegema. Peale jooksu tuli Trevor tõi mulle ühe koduse mandariini siin, et peale jooksu hea kostutus. Ta on ikka hoolitsev ja tore. Aga ainult ühe, kuna pidin nii vähe jooksma. Hommikul otsustasin, et ma ei hakka isegi uurima, et kuhu täna tööle lähen. Otsustasin, et kiividesse, Heath toimetas siin ja viskas mind ära. Korra veel nägin Trevorit, ütlesin, et lähen. Nad ei ole eriti sellised kes sunnivad ja käsivad, ise rohkem tead mis teed. Kui rohkem tüdrukuid, siis muidugi kord majas. Oleksin peaaegu omale ka sõiduriista saanud, aga need nii kinni neil kõik. Niisiis hakkasin külmudes tööd tegema. Hirmus tuul oli ja midagi üle 20 ainult. Igatsesin salli.. Samas nautisin seda vaikust ja rahu. Ausalt öeldes mu kõrvad jooksid viimased päevad sitavett, sellest jutust kui väga nad siin kõike vihakavad ja kui kohutav ja jube kõik on. Kuidas nad ei taha elus ühtki farmi näha ja tegid vihkamise laule jaa mida kõike veel. Täiesti õudne. Kus selline viha ja vihkamine tuleb. Mis neil siin nii kehvasti oli ma ei saa aru. Ma olin ükspäev nii närvis, et tõesti tundsin et no mida te siin teete head nägu siis. Pange üldse kõik põlema või midagi ja kõndige minema. Mida te teete seda head nägu siin ainult. Selle eest kahjuks teile vist ei maksta. Ülejäänud kogu vihkamise ja siin puude lõhkumise eest aga küll. Õudne. Vaikus oli hea, järjest soojemaks läks ka, see oli ka hea. Mõtlesin omas peas ja naersin kuidas huvitav need prantsuse tüdrukud seda tööd teeksid. Nad ilmselt oleksid tund aega esimese puu juures seisnud ja mõelnud, et mida lõigata ja mida mitte. Mitte midagi isiklikku, aga eriti nemad ei olnud just eriti teravad pliiatsid. Võib-olla sellised vildikad, teevad töö ära, aga midagi teravat on väga raske joonistada. Täna ma olin juba päris osav. Eile ei saanud aru kuidas Benjamin nagu vana rahu mööda kõnnib, et seda tegema ei pea. Kuidas ta aru saab. Täna sain juba midagi. Lausa nii osav, et vaatasin jalaga kas on vaja teha või ei, kui jah siis lükkasin jalaga neid kasve sealt ära. Seda kõike tegelikult selleks, et kummardama ei peaks. Lihased on ikka päris valusad. Aeg päris lendas kohati ja Benjamin vedas ka kunagi end tööle ja tuli vaatama kuidas mul läheb. Ta midagi ei kontrolli, ainult muretseb kas mul midagi vaja või tahan wc minna vm. Ta on siiski nii naljaks, selline arglik ja punastab seal. Midagi rääkida ka ei oska, ma siis pursin oma inglis keelt üritades mõelda mida öelda või rääkida. Siiski ta saab ise ka oma kohmetusest aru ja kaob päris kiirelt minema. Seega olen päris üksi ja teen niipalju kui teen. Võiks seal ju vabalt magada ka, isegi kui ma tahaks petta, siis ma lihtsalt ei viitsiks seal niisama vedeleda. Tegin koguaeg korralikult tööd ja jõudsin päris palju tehtud. Päev läks päris päikseliseks ja kõrbesin seal ikka korralikult. Selg siiani nagu põleks. Lähen siin vist sama pruuniks nagu Hispaanias. Lõpetades palusin Benjamini kas ta saaks mu arvutit vaadata, et saaks selle netipulga tööle. Arvasin, et arvutis keele muutmine on kerge, aga see osutus lausa võimatuks. Niisiis oli ta päris hädas, kuna ju ei mõista midagi. Kasutasime nende arvutit ka veidi ja kahe peale kokku midagi mõistis, aga lahendatud ikka ei saa. Pulk töötab, aga mu arvuti jonnib. Pähhh pähh. Päris solvunud olen ta peale. Läksin õhtul jooksma ja kohtusin teepeal Trevoriga, kes vist minu järel hakkas uuesti trenni tegema.
Laupäeva hommikul otsustasin, et ei ärka nii vara ja lähen veidi hiljem tööle. Mis tähendas siis seda, et enne 7t olin ikka üleval ja 8 paiku valmis tööle minema. Midagi läksin majja küsima, enne minekut. Nemad sõid ja ütlesid, et lähevad kohe linna. Kui kaasa tahan minna, siis riideid vahetama. Päris jõuluaeg siin hullumaja, kõik tulevad Perthist ja kuskilt ära enda maamajadesse. Süüa mul vaja nagu polnudki, aga mõtlesin, siis äkki selle netipulga asja selgitada esinduses. Dian ütles, et võib nendega rääkima minna. Kurtsin oma päiksepõletuse üle, mille tõttu ma tõesti isegi öösel magada hästi ei saanud. Selja peale keerates läks ikka kohe uni ära. Minu jaoks oli uudis, et ka tuul võib nö ära põletada. Kuivatab nahka nii hullult. Reedel oli seal mäe otsas eriline tuul ja pilved vaheldumisi päiksega. Pilves ilmaga põleb veel kergemini ära. Ma siin eriti pole neid päiksekreeme ka kasutanud, sest et ma ei põle muidu kergelt. Õlgadele ainult, aga selle päeva jaoks vist vähe. Rääkisime kuna ma ära tahan minna ja võib-olla saan nende perest kellegagi Perthi. Julgesin öelda, et tahan midagi leida, kus raha saaks rohkem. Trevor nii lahkelt pakkus, et võib mu eest Anissale helistada, äkki tal on pakkuda midagi, näiteks kaevanduses. Jõulupäevadel mul pidi olema keelatud töötada, pinnisin ikka, et ma ikka natuke teen ja ma ei viitsi passida. Mis ma siin olen siis, kui tööd ka teha ei saa. Nad muretsevad enda kontrollide ja et paberi majandus korras oleks. Siiski ma sunniviisiliselt pean nende kõigil pere jõuluüritustel osalema ja perega sulanduma. Ma pakkusin, et ma võin enne ka ära minna ja ei taha segada. Seda ka ei tohi. Ja ma siiani päris täpselt ei tea kui palju või mis kohtades see jõulupidu kõik toimub. Siin vist, siis Diani õe juures. Ja igalpool on vist meeletult rahvast, neil on päris suur pere. Mis on sama hea, see teeb sulandumise kergemaks. Eriti veel kui kõik tripsutavad.
Poodlesime natuke ja Telstra esinduses öeldi meile, et lihtsalt see pulk on aegunud ja raha mis seal oli on kõik nende taskus, kui uuesti raha kanda, hakkab tööle. Väga tore taktika. Nad olid ka päris imestunud ja pahased. Trevor oli Anissale helistanud. Vastuseks sai, et ühes kaevanduses on pakkuda kuskil vahipostil tööd. Kaks töö, nädal vaba. Palk ei ole eriti hea, kui arvestada maha majutus ja neil seal kokk, kes süüa teeb. See maksab. Pluss see vaba nädal pead endale ise leidma majutuse. Pidi mind meeles pidama, kui midagi tekib. Trevor veel ütles, et kui uut tööd tahan, siis võin talle kohe öelda ja tema helistab Anissale. Oeh, nad ikka on head. Läksime pärast poode veel Diani õe juurde. Seal kästi mul autost välja tulla ja sain nendega tuttavaks. Rääkisime seal veidi juttu ja tulime koju. Selleks ajaks oli kell juba kohutavalt palju- pool 1. Lubasin kohe tööle minna ja enne pimedat mind näha ei ole. Trevor sõnas, et tal mulle uus töö hoopis. Läksime kolmekesi koos mandariinidesse. Võtsime mingid õlakotid selga, mille täitsime mingite graanulitega. Kõndisime mööda põldu ja viskasime neid puude lähedale. Samal ajal pandi vesi tööle, et need ära sulaks seal. Neid vihmuteid pidi ka kontrollima, vahel oli seal rohukõrs ees ja pritsis ainult ühte kohta. Ühe leidsin mis oli päris nässus ja vesi purskas kuskilt alt. Palusin Trevorit appi, kes kutsus mind, et tule nüüd vaata ka ikka lähedalt, siis teinekord oskad ise parandada. Mina väga heausklikult läksin ja ta tegi hoopis veesõda mulle. Kiljusin ja karjusin seal. Dian ehmatas kaugemal, et midagi lahti. Trevori vastus talle kõlab eesti keeles eriti imelikult : „Kelli läks lihtsalt äkki märjaks. Ma ei tea miks.“ Enne kui me oleks sinna läinud, kastis ta siin pottide sees taimi. Seegi kord sain päris märjaks. Tal oli vist väga vallatu tuju eile või ma nägin nii kuiv välja. Õlakott tegi mu põlenud õlgadele päris haiget, niiet see veesõda oli päris kosutav tegelikult. Pärast tulid veel nende tütar meile appi. Tütremees ja laps sõitsid tõstukiga mööda põldu ja vedasid graanulit lähemale. Supper vahva pere, et kõik ikka kokku hoiavad ja aitavad. Trevor tegi kõige rohkem tööd, mille käigus mind koguaeg noris, et tema on minust poole vanem aga ma olen ikka nii uimane. Tal lihtsalt on nii pikk samm, et ma peaks kõrval jooksma, et järgi jõuda. Dian ütles, et tema ei käi temaga elusees jalutamas. Nagu need mehed on eks.. Pärast tööd kutsuti mind ka nende poole sööma. Neil on mingi hirm suur kamakas kodus tehtud sinki ja Dian valmistas meile sellest suure sänka. Ma tundsin, et päris imelikult seal tegelikult, aga nende kutse oli nii siiras ja mu I don’t know’d ei võetud eriti kuulda. Tulin oma majja ja pmst jäin siis kella 5st magama. Ei tea kus see uni tuleb siin. Peale 6te ärkasin ja mõtlesin, kas nüüd minna jooksma või ei. Otsustasin magamise kasuks. Muidugi mul enam siis und ei tulnud ja vedelesin niisama teki all. Neil juba kell teada, seega Trevor tuli poole 7 mu ukse taha: „ Mis teed nüüd siin, mis magamine see on! Lähme jooksma. Teeme selle 8km ringi.“ Ma ei saanud aru: „ Misasja, Sa lähed kellegagi koos seda jooksma.“ Tema: „ Jah, Sinuga.“ Ma keeldusin viisakalt. Sureksin selle 8km peale vist. Eriti kui ma seal sprintima peaks. Ta lubas mulle maisitõlviku tuua pärast poole, kui ma ei maga. Seda ma kahjuks ei saanud, kas unustas või siis tundus talle, et olen unedemaal.
Hommikul ärkasin enne poolt 6te ja läksin 6st tööle. Täna oli kuidagi halb tuju ja nii tüdimus. Ma isegi ei kuule peale lindude ühtki häält ja kaugel karjamaal olevad sõbrad on ainsad elusolevused. Hakkasin papagoidega ka rääkima. See on ilmselge märk vist. Tegelikult on nad ikka naljakad, nad teevad oma mingeid kindlaid hääli. Vilistasin neid järgi. Kaks neist sattusid eriti segadusse. Üks lendas järjest lähemale mulle, et mis toimub. Pärastpoole teine kaugemal üritas igasugu erinevaid hääli teha, kord vaiksemalt siis valjemini, pikemalt lühemalt. Talle pakkus ka nalja vist see, et teda jäljendasin. Ma kahjuks ainult ei tea millest me jututeema käis. Ilmselt jälle tavaline alguse jutt, et kus ma pärit olen. Kas seal on praegu külm. Kaua ma siin olla plaanin, kuna tulin. Ma vähemalt arvan, et see võis neid huvitada.
Kasutan nüüd esimest korda ka kärbsevõrku. Viinamarjades paljudel tüdrukutel oli see, sest et väidetavalt oli palju kärbseid. See nägi aga nii ebaseks välja, ei raatsinud osta ja kui päris aus olla ma nägin kärbseid ainult siis kui paus oli, viinamarjade vahel mõni üksik tüütas. Mitte et ausalt öeldes keegi siin seda seksikust ka vaataks, aga noh.. Endale peab meeldima. Teistel miskipärast tundus neid jaguvat, igasugu roppused ja vihkamised kõlasid koguaeg. Igatahes nüüd seal kiivides, oh jumal. Seal on neid ikka kohutavalt. Loomad karjamaal, see ka tõmbab neid kohale. Nad lihtsalt on nii võimatud, ronides Sulle ninna, silma, kõrva, suhu. Sa tunned kuidas nad söövad kõik võimalikke kehamahlu. Eesti kärbes lendab minema näiteks kui puhuda, aga need siin ei tee teist nägugi. Eesti kärbes on tegelikult päris naljakas väljend.. Paar korda viinamarjades kui kääridega töötasime ning kärbsed mingil põhjusel ka olid meid leidnud, siis vehkisin käärid käes päris palju enda näo ümbruses. Tekkis juba tunne, et see asi läheb väga ohtlikuks. Eriti veel mind teades. Nüüd kiivides tundus väga ohutu kus mul kääre pole, on ainult oksakäärid ja suur teibi püstol. Käärid on enamasti ämbris, isegi kui mul seda võrku veel polnud, tundus et seal ma ei suuda end vigastada. Aga loomulikult suutsin ma üleeile kuidagi need käärid niimoodi ämbrisse visata, et need lõid mu kõhule verise haava. Kusjuures mitte terav ots vaid teine, sangade osa. See on osavus. No muidugi ma ilmselt suudaks end mõrvata ka miljoni esimesele nõudele vastavas lasteaias, seega ma ei imesta. Neelaks lusika alla vm. Easy.. nagu nad siin koguaeg ütlevad. Ja viinakates suutsin kääridega näppu lõigata suure verevalumi. Nüüd ma rõõvisin Trevori võrgu ja käin sellega ringi. Muidu oleks päris võimatu olla. Töölt tagasi saades ja basseini hüpates tundsin, et olen ikka õige koha peal. Täielik kaksik. Ma lihtsalt ei saa aru miks mõned asjad juhtuvad, ma ei leia põhjust. Minu jaoks aga peab olema. Kõik juhtub millegipärast.. vist. Kõik oli ideaalne, et ära tulla. Samas mõned asjad ikkagi mitte, see kummitus on kohutav.
Trevor ja tütremees jõudsid sukeldumast tagasi ja tõid palju jubedat kraami.
Vaatame siis mis elu toob =) Rahulikku jõuluaega Teile ja hoidke endale kalleid inimesi. Sama tahaks praegu mina teha, kui Te vaid nii kaugel poleks. Ja nii keerulised.
Muide kasutan nüüd uut nri: 0497977418, eestit jälle +61 ette. Teisel sai raha otsa. 

Esmaspäeva hommik algas rahulikult. Läksin ilmselt siis juba poole 6st tööle, kuna uni läks ära. Miskipärast siin nüüd kõik ööd vaatan iga paari tunni tagant kella. Telekas mul mängib öösel(muidu on hirmus), niiet siis näen seinakella. Teised juba jõudsid ka ja hakkasime seal ühte viinamarjadega jälle lõpetama. Rääkisime ühe estoga paar sõna juttu ja nokitsesime tööd edasi. Äkki kuulsin veidrat häält, mõtlesin, et kas see nüüd oli vesi mis tööle pandi. See tilgub seal viinamarjade all jooksvatest torudest vaikselt. See see ei olnud. Enda seljataha vaadates sain aru mis sahin ja sisin see oli. Iluuuus ussike. Täpsemalt öeldes oli see fakkking suur ussike, nii kaks meetrit küll. Karjusin estot, et vaata. Ta ei näinud midagi kuna ta läks kõrgema rohu sisse ja jäi lihtsalt meid vaatama. Ma seal jalgu väristades üritasin talle näidata kus see on, et ta tal silma peal hoiaks kuni Trevori kutsun. Siin nad üldiselt tapavad vist kõik ära, sest et panevad isegi mürki neile. Ja neid väga istanduses näha ei tohiks. Aga no muidugi mina kui teatud õnnelik, kes kõik endale saab, pidin madu nägema endast vaevalt meeter eemal. Panin oma jooksuoskused proovile ja kihutasin nagu Erki Nool oma kulla järele. Trevorit ei kuskil. Mu kisa peale tulid juba Pranstuse tüdrukud oma ridade vahelt et uurida, mis lahti. Õnneks siis tuli mul meelde tänapäeva tehnika ime millega helistada ju saab. Pika otsimise peale, suutsid prantslased kahe telefoni peale Trevori nri saada. Ta küll vastas, aga siin ei ole levi, seega minu korrutatu: Trevor, here is a biiiiiggg snake, ei jõudnud eriti temani ja ta aind kisas mulle vastu: Who’s there, who I am talking. Siiski niipalju vist sai aru, et kui kõne katkestasin ja maja poole hakkasin jooksma, lendas ta oma atvga külg ees kohale. Mind peaaegu alla ajades, sest ma pidin juba veidi tagasi jooksma teisest vahest. Suutsin talle ähkides oma nähtud mao õuduse ära rääkida, mille peale ta väga rahulikult vastas: And that’s it? That’s why I have to came down here? Nagu ma tõesti oleks igapäev harjunud nägema kahe meetriseid jubedusi maas roomamas. See oli tema jaoks hirmus naljakas muidugi. Hüppasin peale ja läksime maojahile. Loomulikult oli Keiu suutnud selle juba silmist kaotada. KUIDAS ei suuda jälgida kahe meetrist roomavat asja maas? No igatahes enam me teda ei näinud. Trevor käis veidi ringi ja ütles, et ooh kui ta nii suur oli, siis ta ei tohiks tappev olla. Kui teda just torkima ei lähe, siis ta ei hammusta ka. Ja isegi kui hammustab, siis ära ka ei sure kohe. Khm, ma ei tea kas see pidi lohutavalt kõlama või. Mulle piisas sellest, et ta minust vaevu meeter maad oli, kuigi istandus on siin hirmus suur kus on palju ruumi roomata. Kui ta oleks väike ja paksem, siis on see mingi kobra ja peale temaga kontakti astumist oled peaaegu juba surnud. Suur ei tee liiga. Iga mõistuse rakk karjub küll seda, et mida suurem seda hullem. Trevor sõitis minema arvates, et ta on ammu kadunud ja nad on targemad kui meie. Ta oli põristades jõudnud paar sada meetrit sõita, kui Keiu järsku rõõgatas: „ Ta on siin!“ Ja ma nägin jälle seda kahemeetrist volget mööda maad põhimõtteliselt Keiu tagant mööda sahisemas. Karjusin Trevorit ja esto karjus, ikka ei kuulnud. Pani juba täistuuridel minema, siis keeras end meie puhkeputka poole ja läks sealt jooginõud võtma. Mina tema taga karjumas ja vehkimas nagu tuuleveski tornaado ajal. Tema jäi sealt ühe tüdrukuga juttu rääkima, too lõpuks nägi või kuulis mu appi karjeid. Trevor tuiskas mu poole, alguses ma jooksin kaasa, siis hüppasin hoo pealt atvle ja jälle oli esto suutnud ta silmist lasta. Küsimusele kas me jäämegi siin jooksma või kas ta ei pea teda ära tapma, et pole hullu. Vastas tema jällegi väga meheliku ükskõiksusega, et oleneb mis uss see  on, kuna ta on suur siis ILMSELT ta ei ole ohtlik ja: „ You should be fine!“ Aitäh, selle rahuliku teadmisega jätkasime tööd. Mitte et me mõlemad oleks iga sahina peale, peaaegu et puu otsa roninud. Rohi läks ka järjest kõrgemaks, tänu millele me ei tundnud end just kõige turvalisemalt. Aga nagu näha me jäime ellu. Saime kohe varsti uued viinamarjad kaugemal ja ussike läks juba päris meelest. Genereerisin plaani, et kuidas ma Busseltoni saaksin omale uut adapterit ostma ja netti. Dian tõi mulle küll ka nende netipulga, aga ka seal on piiratud ja mingi summa eest saab kasutada. Midagi pidi alles olema. Teisipäeva hommik pidid prantsuse tüdrukud ka kella 6st tulema, seega lõpetavad nad ka juba pool 3 töö. Jäigi siis plaan nendega Busseltoni minna. Läksin Diani käest küsima, et äkki ta teab kedagi kes neile külla tuleks või siia poole liiguks. Ta ütles, et ei tea kedagi. Mille peale mina ütlesin, et ma siis hääletan. Muidugi pühapäeval kohvi kõrvale olime rääkinud, kuidas siin ikka neid hääletajaid ära kaob ja mõned tüdrukud siit hääletades reisida tahavad. See on hullumeelne. Siin on need suured kiirteed, kus on sadu autosid, sadu kilomeetreid mitte midagi ja Sa lihtsalt kaodki.. Samas siin on selline väiksem koht ja isegi julgeks. Dian ütles kindel NO, ma ei tohi seda teha. Ma lihtsalt helistagu või messigu ( nagu neil siin palju kombeks) ja nad tulevad mulle järgi. Tänasin teda ja ei suutnud ära imestada, kuidas ühed inimesed saavad ikka nii head ja vastutulelikud olla. Nad töötavad hommikul kindlasti kella 6st või varem kuni õhtu 8 või 9ni välja. Sellegipoolest on nad nõus tulema mulle, kui nende jaoks mitte kellelegi tegelikult, järgi 25km kaugusele. Tore, et maailmas selliseid inimesi veel leidub. Lisaks neile kellega koos Sa lihtsalt kaod. Kusjuures tänastes uudistes (neljapäevastes) just näitas, et kadunud on üks hiina poiss ja tüdruk. Olid kuhugi teel ja reisid põidlaküüdi abil. Mulle tundub, et ma vist ei hakka siin palju hääletama. Teisipäeval lõpetasingi töö viisteist minutit varem ja läksin end valmis seadma. Muidugi olime istanduse täiesti teises lõpus ja juba kõndimine võttis peaaegu kümme minutit. Õnneks seda ka teistel. Jõudsin ilusti õigel ajal valmis ja läksime linna. Tüdrukud tossasid autos nagu vanad mehed, mille tõttu ma sain mitte kõige meeldivama peavalu. Auto tegi ka päris koledaid hääli. Kole kuulata kohe. Mitte nagu minu väike Audi. Temaga sõitmisest tunnen küll puudust. Nuuks. Puuks. Ups. Linnas läksin kõigepealt panka, et enda pensionifond ära teha. Kus kulus mul peaaegu tund, sest et kuna mul pole sõpru pangas, et ma järjekorra väliselt ette saaks ja kuna elektrik lasi kogu süsteemi- arvutid ja pangaautomaadid kokku, siis veetsin seal liiga kaua aega. Siin ju pannakse kõik enamasti viiest kinni. Tormasin endale adapterit ostma. Valgusfoorid lähevad ka umbes sajandi tagant roheliseks, seega pidin 5x auto alla jääma kuskilt üle tormates. Jõudsin Dick Smithi poodi. Huvitav nimi iseenesest. Leidsin oma vajaliku, küsisin ka mp3le kaablit, et laadida ja muusikat peale panna saaks. See maksis 20 doltsi ja minu tagasihoidliku rahakoti juures jätsin selle ostmata. Enda oma jätsin muidugi koju. Lisaks ka digika oma. Sealt edasi ostsin omale tossud ära 20 doltsiga. Odav värk, aga väga mugavad ja Rideri omad, mis peaks hea firma ka olema. Jube suur vahe võib ikka tossudel olla. Ei saa võrreldagi tennistega jooksmist. Seejärel läksin kohvikusse, tellisin endale mingi kohvi joogi, mis pildil nägi kohutavalt ahvatlev välja, aga tegelikult oli täielik kräpp. Nad sulgesid, netiga poos ka räigelt seal, läksin shoppasin natuke veel vajaliku ednale ja tekstisin Trevorile, et ma valmis. Kell oli saanud juba pool seitse märkamatult. Trevor jõudis ja kohtusime temaga Colesis. Ma ei tundnud teda äragi. Olen nii harjunud teda siinses sinises vormis nägema. Tema ostis kaks suurt šokolaadi. Mida ta ei pidanud vajama, aga Dian armastab šokolaadi, siis ta peidab need ära. Teinekord saab ta teda üllatada, kui tal isu on, et neil ongi varuks šokolaadi. Miks mul sellist meest pole? Esmaspäeval juba käis Trevor mulle kala pakkumas, aga olin just endale süüa teinud. Selle eest pidin teisipäeval maitsta saama. Pidi hirmus hea olema. Eelmisel õhtul ta juba manitses mind mitte süüa tegema. Linnast koju sõites küsis ka ega ma ikka söönud pole. Rääkisime palju kokkamisest. Ta on väga tark mees. Jõudsin oma asjad just ära sättida, kui Trevor hüüdis mind sinna. Olin päris üllatunud, et mind nende poole sööma kutsuti. Nad üritavad siin ikka sellist distantsi hoida ja nende kodurahu hoida. Soome tüdrukud polnud vist kunagi majaski käinud. Läksin ettevaatlikult siis sinna. Kala kõrvale oli riis mingite aedviljadega ja roheline salat. See oli midagi uskumatut. Ma ei ole elus nii head kala söönud, nagu Trevor oli ka öelnud see ei maiste nagu päris kala. Tal oli õigus olnud, et ta valmistab seda just perfektselt ja seda ta oli tõesti. Dianil kusjuures ta ei pidavat lubama tema kala teha, ta pidi selle üle küpsetama. See oli tõesti vapustav, nii mahlane ja niiiiniii hea. Pean praegugi ila pühkima. See on Austraalia üks kallimaid kalu mida saada võib. Enamus eksporditakse Jaapanisse, kus nad on nõus maksma selle eest väga suuri summasid. Aussid ise ei raatsi seda osta või siis püüavad ise. Ja see riis oli imehea, sinna oli lisatud mingit pruunikat kastet ja no see viis ka keele alla. Muidugi ma ei julgenud seal ahmida kõike nii palju kui oleks tahtnud. Ütlesin, et ma pole nii hästi söönud siia tulekust saati ja ilmselt üks parimaid toidukordi mu elus.
Järgnevad päevad on möödunud töötähe all. Täna, neljapäeval, 19 detsembril saab mul esimene kuu täis siin olemisest. Ei usukski. Eile õhtul jäime Heathiga kahekesi viinamarju lõpetama, tüdrukud olid läinud ja ma ei viitsinud jala käia, seega jäin talle appi. Ta üldse rääkis minuga päeval väga pikalt ja aitas mul tööd teha. Niimoodi on päris lõbus, kui saab jutustada ja tögada üksteist. Saime viinamarjadega kõik ühele poole ja tänane päev pidime mandariinidesse minema. Ootasin põnevusega, et uus töö ja äkki lahedam. Ja see on lihtsalt kohutav suure tähega. Need on alles väiksed puud. Neil on plastik ümber, mille me peame ära võtma, kui on siis juurdekasvud ära lõikama ja tagasi ümber panema. Mul oli täna kuidagi imelik olla ja seal püsti tõustes olin igakord tunne, et nüüd läheb pilt eest ka nagu mul vahel ikka. Eriti kui sellist liigutust peab tegema hommikul kell kuus, olles alles ärganud. Seega ma siis vahepeal roomasin, vahepeal perse uppis küürutasin, siis kükitasin ja tegin. Heath sundis mind 10min pausi tegema, millele ma seekord tõesti ei ei öelnud. Sai ju atvga sõita ja vähemalt sealt ära. Jumaldasin nüüd viinamarju. Läksime tagasi ja saime vaevalt kaks tundi töötada, kui Heath tuli ja ütles et vsjo, te teete nii kehva tööd, et lõpetame ära. Selle üle olid kõik muidugi rõõmsad. Minagi. Mõtlesin, et kui ma seda nüüd siin tegema pean, siis ma lähen küll homme ära. Teiste jaoks oli see viimane tööpäev. Sõitsime siia tagasi, teised lahkusid. Trevor ja Dian olid kuskil ära see hetk ja ei saanud tüdrukutega hüvasti jätta. Ja ega nad vist seda väga ei tahtnud ka ja samamoodi tüdrukud. Heath küsis kas ma tahan veel teha neid mandakaid, vastus oli ilmselge. Sain hoopis kiividesse. Küsisin muidugi esialgu kas see on parem töö või. Jah ja tõesti ongi. Tegin seda nüüd mitu tundi. Seda õpetas mulle Benjamin kes selgus ei ole üldse hea õpetaja ja esimest korda siin olles, tuleb ise ka mõelda veidi. Juhhheiii. Tuleb jälle lõigata, aga päris mitut asja peab teadma, õige vits tuleb mingi püstoliga millest teip välja tuleb ülesse suunata. Paljusid ei peagi tegema, millel märgis ainult neid. Suht selline jalutamise ja vahepeal töötamise töö. Mulle sobib. Nii kaugel kaa, et mind ei näe keegi. Ainult jube vastikult palju kärbseid oli seal. Kogu maapind koguaeg sahises, mis selgus on meeletus kogustes väikeste rohutirtsude liikumise tulemus. Seda nüüd võin küll teha veel mõned päevad ja siis ilmselt lähen Perthi ära ja vaatan mis saab. Heath muidugi üllatas mind oma jutuga, et tema kaevanduses töötanud ja soovitas mul sellelt samalt naiselt, kelle kaudu siia sain, küsida. Temal peaks kontakte olema ja äkki saaks nii seal tööd. Rääkis kui meeletuid rahasid ta seal teenis. Ja väga paljud naised pidid seal autojuhid just olema. Varsti saab ka äkki väikse eralennukiga Aasias peol käia. 

Reedel algas päev siis suure palgapäeva õhinaga ja linna minemisega. Tegin plaane, et mida teen peale tööd ja mõtlesin, et kuna huvitav see jõulupidu siis on. Vast mingi 5-6 ajal. Täpselt kella 1st lendasid Trevor ja Dian sinna ja ütlesid, et hüppa nüüd aga peale ja lähme. Jõulupidu pidi juba kell 2 algama ja sinna sõit läheb omakorda üks 20min. Ühesõnaga oli päris kiire. Tuiskasin siin oma asjad valmis, siis hakkas muidugi ninast verd voolama. Esimest korda õnneks siin. Ikka et keerulisem oleks. Trevor kihutas oma Land Cruiseriga nagu metslane ja jõudsime enne 2te ikka linna. Viskasid mind pangas maha kus ma pidin minema enda pensionifondi tegema. Ei osanud neile aga enda postikoodi öelda, mis Bayous on. Mitte et seda ei oleks võinud nad ise järgi vaadata, peale mu kahekümne minutilist ootamist, et keegi minuga tegeleks. Otsustasin, et uurin välja ja lähen pärast tagasi. Kell oli veel vähe ja Dian oli öelnud, et erilist ajalimiiti pole. Neil toimetusi ja tulevad veel õhtul ka tagasi, niiet andku ma teada kuna ma asjad valmis saan. Mõtlesin ülesse leida selle koha kus Soome tüdrukutega käinud olime, mingisugune keskus kus tasuta nett oli. Ilma suurema vaevata selle leidsin, ainult et netti mitte. Mingisugune probleem ja ajutiselt võrk maas. Eriti ajutine see siiski polnud. Läksin uut kohta otsima. Leidsin selle kohe sealt kõrvalt kohvikust, kus ka tüdrukud teadsid seda olevat. Küsisin, et kuidas see toimib- kas peab midagi ostma ja siis saan kasutada või kuidas. Tema aga ütles, et ja pole probleemi, kasuta aga. Tegin seda. Kohe kui olin maha istunud tuli Trevor mu lauda ja küsis kas ma olen pime. Nad olid mulle seal naeratanud ja otsa vaadanud, istusid teisel pool kassat lauas. Siin ei oska just oodata tuttavaid nägusid, niiet tõesti ei pannud tähele. Nende pidu oli juba läbi ja niisama raiskasid nüüd raha ja poputasid end. See kulub neile muidugi ära täielikult. Üritasin oma asju ajada, mitte just kiireima Internetiga kui äkki tuli Dian ja Trevor ja ütlesid, et neil nüüd kõik ja hakkaks koju minema. Saa siis nüüd aru. Ütlesin, et ma pole poeski veel käinud. Pakkisin enda kodinad kokku ja läksime shoppama. Õigemini mina rohkem läksin ja nemad käisid ka kähku poes. Tuiskasin mööda poodi ja üritasin sellest väga segasest poe kaubapaigutusest midagi ülesse leida. Ma ei saa aru kes see geenius küll oli, kes seal selle paigutuse välja mõtles. Otsustasin end oma päris esimese palgapäeva puhul siin premeerida. Ostsin jäätist ja šokolaadi. Koju jõudes mõtlesin, et puhkan ja ei lähe isegi jooksma. Jätkus tervislik reede voodis šokolaadi süües ja telekat vaadates. Pingutasin laupäeva hommikul hirmsasti, et kauem magada. Kella 6st muidugi oleks juba ülesse tõusnud, aga otsustasin et ikkagi vaba päev ju. Kella 7 või poole 8 aeg tulid kellegi lapsed siia ja siis käis juba selline kilkamine, et võimatu oli magada. Tõusin ülesse. Sõin rahulikult hommikust ja mõtlesin, et lähen siis üritan mandariinides tööd teha. Dian aga ütles, et kohe läheb nii kuumaks, et ma kõrben ära seal. Läksin hoopis sama tööd tegema, mida siiani olen teinud. Sain vaevalt tunnikese töötada, kui tuli Dian ja ütles, et viinamarjad saavad nii kuumaga liiga ja pean lõpetama. Tolleks hetkeks oli juba 38 kraadi kuuma, kell oli vaevalt 11. Hüppasin siis aga arvle ja tööpäev saigi läbi. Tööpäevast räsitud ja oskamata midagi teha maandusin jälle teleka ette. Vedelesin ja tundsin kuidas mu keha järjest märjemaks muutub. Kraade oli ilmselt 12 paiku nii 41. Ülejäänud päeva lebotasin lihtsalt. Väga imelik ja kasutu tunne on küll, aga ei oska midagi teha ka. Trevor käis mingi aeg siin ja küsis kas selliseid asju olen varem näinud ja virutas mulle nina alla suure ämbri täie krabisid. Olin pisut kohkunud, kuna olen ju neid tõesti varem ainult telekast näinud ja nood olid päris suured. Võttis ühe kätte ja pakkus, et kas ma oma näppu tahan talle pakkuda, ta pidi kenasti teretada oskama. Jätsin selle seekord siiski vahele. Krabid pidid homseks lõunasöögiks olema millest pidin ka osa saama. Eriti kuna ma kunagi neid söönud pole. Üritasin oma peast pidevalt kustutada mõtet, et kuidas neid valmistatakse.. Õhtul tegin oma trenni ringi ja jäin magama. Otsustasin vara ärgata ja tööle minna. Kella 6ks olingi juba tööl. Sain töötada jälle nii poole 12ni, kui Trevor tuli ja ütles, et kõik. Kutsus mind hoopis head kohvi jooma. Läksimegi siis tuppa ja Dian valmistas meile nende suure uhke masinaga kohvi. Lõpuks ometi hea kohv. Enne veel, kui istandusest ära sõitsime, ütles Trevor et näitab mulle midagi. Sõitsime istanduse päris taha otsa ja ta osutas ühele puule, et kas näen seda auku selles. Seal sees elavad opossumid. Nägime nende kollaseid sabasid ainult. Just hetk tagasi olid nad sealt välja rippunud, aga kui me jõudsime, olid päevakuumuse eest tagasi enda urgu varjunud ja ainult sabad nähtavale jätnud. Rääkisime toas juttu ja nad näitasid mulle fotosid kuidas siin kõik alguse sai ning nende nö tööliste raamatut. See farm oli siin ikka meeletu suur. Kõik need ümberkaudsed talud olid varem nende pere omad, mingil hetkel sai need müüdud. Varem oli siin meeletu suur lehmakari. Üheksakümnendate keskel läksid siis viinamarjadele üle. Dian andis mulle raamatuid, et aega parajaks teha. Tulin oma häärberisse ja jäin lihtsalt magama. Enne üritasin oma lapakat laadima panna ja see imeline vahejunn mille Eestist ostsin andis täielikult otsad. See on siiani särisenud ja paukunud väga jubedalt, aga lõpuks siiski laadima hakanud, kuid nüüd juba kartsin et lasin enda läpaka muunduri ka läbi. Isegi tuli ei hakanud enam põlema. Olin suht kuri enda peale, sest et kui eelmine nv Perthis käisin, siis just nägin poole odavamalt seda vahejuppi müügil kui siiani. Ja ma mõtlesin, et ah mis ma raiskan, siiani ju töötanud. Missest et igakord on tunne, et see pigem läheb põlema enne kui midagi laadima hakkaks. Mina ja mu mõtted ja veel enam nende järgi tehtavad otsused. Tudisin siis suurest ahastusest päris kaua, aga mingi hetk ajasin end ülesse, et natuke ringi toimetada. Trevor tõi mulle eile lubatud krabi. Krabi keha ja kaks mm mis need neil siis on, koivad või igatahes need millega haiget teevad. Need pidid eriti maitsvad olema. Õpetas mind natuke kuidas need lahti saan ja soovis head isu. Tegin omale kõrvale riisi soojaks ja lasin hea maitsta. Päris huvitav. Krabipulgad on sarnase maitsega meil küll, aga kindlasti mitte nii puhtal ja ehedal kujul. Koivad olid tõesti väga head ja mahlased.  Läksin jooksma hiljem, et natuke seda kuumust vältida. Siiski ega siis alla 33 väga langenud polnud. Imelikul kombel aga polnud üldse eriti hull joosta. Väike vahejuhtum siiski oli. Nägin eemal tee peal emusid, õigemini emu tibusid ja nende hoolast isa. Nimelt on see isa töö nagu ma teada sain. Oh, oleks meil naistel ka nii lihtne nende issidega. Jälgisin oma emusid, kui mingil põhjusel vaatasin täpselt enda ette, kus lebas uss. Temagi ilmselt oli kuumast väsinud ja ei teinud teist nägugi sellest, et järgmise sammuna oleksin talle peale astunud. Samas ega ma ei ole näinud ka ussi nägusid tegemas, aga igatahes ta oli ta vägagi rahulik. Mina seda ilmselgelt hetkeks polnud. Sooritasin meeletu känguru hüppe kõrvale ja õhku ja kaugele. Nagu Pähkel juba, 3 meetrit kaugust ja kaks kõrgust. See oli esimene ussi, täpsemalt siis mao elamus siin. Ta oli õnneks siinses mõistes suhteliselt pisike, mitte just väga paks ja võib-olla kui väga venitada, siis meeter tuli täis. Olles tema väga rahulikust olemisest üllatunud, jooksin edasi. Emud ainult ehmatasin, mu ilmselt ühest elu suurimast hüppest, ära. Läksin peale jooksu veel opossumeid vaatama, kuna nad pidid päikse loojangu ajal hakkama ringi toimetama ja minema süüa otsima. Vahtisin seal puu all nagu laps kommipoes kael kahekorra, aga ei näinud ma seal kedagi enam. Sealt tulles hüppasin otse basseini. Oh, kui hea koht see ikka on. Ma vist igakord seda öelnud, aga ei väsi. Seekord oli veel eriti supper. Ujusin, vaatasin taamal imeilusat päikseloojangut. Punane toon sillerdas isegi veidi basseini veel. Dian pani mulle veel basseini valguse põlema, niiet selle veider kuma vee seest tegi asja veel põnevamaks. Ujuda oli ka kuidagi nii teha. Ei kujuta ettegi mitu otsa ma seal ära ujusin. Päästsin veel sisaliku, keda ma arvasin olevat sinna veepiiril olevate kivide vahele lõksu jäänud. Ilmnes aga hoopis, et ta on väga osav ujuja ja tormas mu kahe varanduse vahele ja mingi hüppega kaelalt tagasi vette ja teise basseini serva. Mu vererõhk oli muidugi selleks hetkeks korraks kindlasti 200+. Üritades mitte uppuda, rahunesin natuke ja nautisin edasi. Olles muidugi terve päev enda ostetud jäätist natukese haaval söönud, mis kokku võttes oli juba päris palju, tundsin end vägagi nagu rase elevant. Ilmselt sellepärast ma seal veepeal ka nii hästi püsisin, kuna nagu täis puhutud õhupall olin. Tegin targa otsuse ja läksin õhtust söövate bosside juurde ja küsisin kas nemad jäätist tahavad. Niisiis enam mul ei ole jäätist. Kui pole mõistust ega enesekontrolli, siis ei saa selliseid asju omada. Jäin siis homset tööpäeva ootama. Ja ilmselt läksin juba 8st voodisse. 

Mu villa seest poolt

Pildiallkirja lisamine

Igapäeva vaade

Istandus

Häärber

Hommik algas jälle ärkamisega mõni minut enne kella, režiim on päris sees juba. Sain oma asjadega valmis ja läksin juba kella 7st tööle. Mõtlesin, et kas ikka võib, aga ju siis oleks pool tundi niisama teinud. Midagi targemat pole ka teha. Hommik oli ilus ja küllalt soe. Eile lubas juba, et tuleb nii 33 ehk siis suvi algab. Superb. Hommikul tuli siiski kampsun veel selga panna, aga oli juba tunda, et tuleb soe päev. Ja seda ta oli. Samas mitte siiski nii soe, et ma oleks kurtnud ja jõhkralt higistanud seal. Selline mõnusalt kuum. Pärast vaatasime oli 35 kraadi. Olin endal ennatlikult bikiinid alla pannud, seega sain terve päev pool paljalt olla ja päikest võtta. Esimest korda panin ka natuke päiksekreemi õlgadele. Need põlevad ära muidu. Trevori eilse kurjustamise peale otsustasin mitte kella pool 11le 10minutilisele pausile mitte minna. Aeg läks kiirelt ja teatavasti mulle ei meeldi töö ajal üldse pause teha tegelikult. Pärast on sada korda vastikum tööle hakata. Ainus mis mulle ei meeldinud, et see kuumus paneb mu põlved valutama. Päris pahasti kohe. Sama tunne nagu saunas, enam kõveraks ei saa. Käia on ka päris kehv. Õnneks läks see päeva peale paremaks. Kardan natuke, et enda jooksmisega lõhun neid veel rohkem. Õigemini need tennised lõhuvad, millel pole mingit talda ja põrutab nii hullult. Kahtlesin juba, et kas üldse julgen enam käia. Eile joostes tegid ka valu juba. Lõpuks ma sain peale tööd nende mõlemaga korralikult rääkida. Enamus aega on nad tabamatud. Dian tuli mu kontor nri kohta küsima, õigemini ühe neist. Siin on keeruline süsteem. Ja homme ju palgapäev- vipiiiiiiii. Suured rahad tulevad- eksole. Ütlesin, et ma ei saanud telefoniga oma netipanka sisse ja kas äkki võiksin nende netti veel kasutada. Ta oli seekord kuidagi lahkem ja ütles, et ikka. Probleem on veel pensionifondiga, mida ma ei tea kas mul on või pole ja kui on siis mis see on. Pärast saab sealt raha tagasi taodelda. Dian ütles, et tal on mulle mingit väikest lisatööd siin pakkuda, aga see saladus. Loodetavasti ma kedagi teist niipalju ei huvita, et mu blogi lugema peaks. Saan nv õnneks ka midagi teha =) Ja uurisin, et kas ma kuidagi neist lõuna pausidest saaks loobuda ja raha pigem teenida. Tema naeris, Sa niigi teed meil sohki ju siin ja alustad varem. Alguses ma temast aru ei saanudki, ütles et ei tohi kuna kontrollid võivad tulla ning asi karm. Pärast aga kui Trevoriga rääkisime, siis ta naeris, et Kellile meeldib hirmsasti töötada, ei taha üldse pause teha. Seal jutusees siis tuli välja et ta mõtleb midagi välja. Küsisin veel igaks juhuks pärast üle, et kas ikka okei. Ta jah pidi midagi susserdama. See vist ongi üks suur susserdamise riik. Siin ei saa muidu asju ajada. Tegelikult, ega vist kuskil ei saa ju. Tööd pidi olema järgmise nädala lõpuni ja mõnedele veel kauem. Ma isegi ei tea kaua ma viitsin siin olla. Ilmselt kui saab, siis teenin veel veidi ja lähen siis linna. Muidu peaks 20 paiku töö läbi olema. 

Uskumatu, et ma olen siin juba kaks nädalat olnud. Täna hakkasin mõtlema, et palgapäev, hmm. Nädal ju alles. Sain siiski aru, et juba kaks. Nädala olen üksi olnud. See aeg on tõesti kiirelt läinud. Samas paari päeva pärast saab kuu Austraalias täis ja seda aega ei oska ma siiani liigitada. Samas oleks nagu alles tulnud ja teisalt oleks nagu juba päris pikka aega siin olnud. Nii palju on juhtunud ja toimunud. Enamus räägivad, aeg läheb siin kiirelt. Ma veel ei ole pädev kommenteerima.
Peale tööd jälle basseini, oh ma ikka ei saa üle ega ümber kui mõnus see on. Te vist pole keegi selle üle eriti kadedad eks. Te saate ju seal jäävanne võtta näiteks peale räsivat päeva. =) Lisaks eile avastasin selle masseeriva toime. Seal on kaks juga kus vesi tuleb. Oiii, kui hea on end lasta seal mudida. See on just selline paras tugevus. Kõige rohkem miskil põhjusel, on peale tööpäeva haiged mu kannad. Lihtsalt nii valusad, et käia on paras piin ikka. Õnneks see läheb puhates üle. Päkad ei tee valu, aga miskil põhjusel kannad. Tegelikult need tulitavad terve õhtu ka veel. Jooksma minnes ongi kõige raskem eirata seda valu kandades. Ja no muidugi põlved. Täna käis vasakust põlvest mitu korda päris terav valu läbi. Päris ära ehmatas. Ma väike vanainimene nagu ma olen ju. Mis teha. Selleeest tasus ära see, et ma sain hobuseid katsuda. Mmmmmm, kui hästi nad lõhvanad. Uhh. Kolm nädalat ilma. Hobusteta nagu. Meil siin naabril need kaks hobust, keda ma igaõhtu nillimas käin. Keeran nende maja juures alati tagasi, ilmselt nad juba mõtlesid ka et olen mingi spioon või keegi ja otsustasid õue tulla lõpuks. Eile tegelikult nägin ka toda naisterahvast seal hobuste juures toimetamas, aga see liiga teest liiga kaugel. Täna oli ta õue peal ja olles veits kõhelnud, jäin siiski seisma ja otsustasin juttu teha. Tema hakkas hirmsasti oma kolme koera peale kisama. Küsisin, et kas nad kurjad. Ta vastas selgelt jah. Ja nad tulid kõik mu poole. Mõtlesin, et pean oma jooksuoskusi juba kasutama hakkama. Siiski kuulasid sõna ja ta pani nad kinni. Küsisin siis, et kas saaksin hobuseid näha mingi päev. Tema kohe lahkelt kutsus mind edasi ja läksimegi. Tema tütar ratsutab, noorim. Vanem sõidab tsikliga ja töötab keevitajana. Väga lahe variatsioon. Peaks ka ikka selle töö ära õppima. Hobused olid mõlemad kolmevõistluse omad kui ma ikka õigesti aru sain. Üks oli vanem- 19 aastane. Teda paitasime enamus aega, sest et see teine ei olnud just eriti sotsiaalne. Teine noorem on taastusravil praegu. Kaks kuud peale ostu suutis ta enda jala kuidagi värava vahele toppida ja tõmbas endal mingid lihased nii ära, et nüüd aind lonkab. Lootust pidi olema et paraned ikka. Varsti panevad uuesti trenni. Tema ise on mobiilne juuksur. Tuleb kohale kui helistad. Ja mees ehitab mingisuguseid asju kuskil suurtes lautades. Ütles, et kui koeri pole olen igalajal külla oodatud. Viisakad on nad vähemalt.
Siiani mulle vist pole päris kohale jõudnud, et siin olen. Eriti õhtul jooksma minnes imestan, et kus ma küll olen. Vaatan seda helekollaste põldude, mis on osati täidetud suurte ja imeliku punase sisuga puurahnudega, taha loojuvat päikest, neid imelikke puhmas põõsaid mis on nagu tagurpidi keeratud luuad tuules lehvimas, jätkuva vähemalt 25 plusskraadi, uudistavaid känguruid ja emusid, väga suure sisaliku pooleldi söödud jäänuste, punase tee ja kodu väravast sisse jõudes näen seda sidruni- ja mandariini puud ja ei suuda ära imestada, et kuhu ma sattunud olen. Joostes siiani ootan suurt kollast koolimaja. Jah, päris imelik on see, kui palju võib kõik erineda. Kui kaugele saab reisida ja minna. Ja ma võin sidruneid puult võtta. Ilmselt ka mandariine kui need valmis. Ütleme nii, et Eestis just selliseid sidruneid ei saa. Nii mahlased ja pehmed. Samas on see väike garaaži majake juba nii koduseks saanud. Tean täpselt mis häälega sääsevõrguga uks kinni prantsatab, tean mis pauguga telekas lahti läheb nagu see lendaks kohe õhku, tean mis imelikku kohinat teeb garaaži uks öösel tuulega, tean mis imelikke häälitsusi papagoid teevad hommikul, ämblikku kes mu pliidiraami sees elab ja alati vaatama tuleb, kui midagi kokkan. Vahepeal koduloomi kes ukse taga on nagu näiteks oksake mis mitu päeva vedeles kärbsevõrgul ja üks päev kui otsustasin lähemalt seda uurida tuli välja, et see oli kohe päris elus puuoksake.
Täna panin esimest korda endal klapid kõrva. Õigemini mõtlesin, et üritan. Mul on kaasas ainult need pisikesed in-ear klapid, aga mul ju on kõike hülgavad kõrvad, niiet need ei püsi seal. Rääkimata siis joostes. Siiski väga palju ei pidanudki jamama. Kui rikkaks saan ostan endal ilusad klapid. Ja tossud kindlasti. Nii kuum oli, et läksin hiljem jooksma. Mõtlesin, et parem kuulan muusikat kui seda suurt liikumist metsas. Nii ei kuule vähemalt, kui puuma tädi või onu Sind ära sööma tuleb. Mingit varianti siis enam ikka poleks. Niiet parem surm teadmatuses, kui elueest põgenedes ja ikka surma saades. Pole siiani küsinud, kas ma peaksin kartma või ei. Äkki siis ei, kuna nad midagi öelnud pole. Täna oli jälle palju jänkusid ja känguru põrkas teepeale. Korra oli nii suur sahin metsas, et see kostus isegi üle muusika. Loodetavasti oli suur känguru.
Homme ehk siis teie jaoks täna, kuna ma lisan selle alles täna, saab linna. Seal ma saangi lõpuks, loodetavasti muidugi netti, ja mõned asjad korda ajada. Oma telefoni pean kuidagi toimima saama jälle korralikult. Diane käis täna ka Busseltonis, küsis kas ma tahan kaasa. Kuna ta ütles, et homme nad pikemalt- Heathi lastel on jõulupidu, seega tundus see väga hea variant. Pole juba 5 päeva sentigi kulutanud. Väga viisakas. Homme premeerin end millegi heaga säästu ja palgapäeva puhul. Asjad hakkavad vaikselt otsa küll saama juba. Samas paar päeva saaks kindlasti söödud veel, siis läheks kitsaks. Siiski nagu ma siingi olen avastanud, mulle väga meeldib osta igasugu asju kokku. Pean sellest kuidagi võõranduma. Päris raske on kogu mingit külmikutäit toitu veel kaasas tassida. Pesin isegi pea ära, homme pidupäev saab linna ju. Tegelikult ma päris nii metsistunud ikka pole veel. Siin ju mehi ka, naisi vaja kadestada ja. Heath täna oli eriti mugav, sõitis atvga ridade vahel ja vaatas kuidagi töö tehtud. Tõesti väga mugav. Või siis niisama sõitis seal ja vaatas, et me ikka töötaks. Niiet mehed, mis te Eestis vaatate neid kurguni mässitud naisi, siin on palju parem. Vaadata kuidas 10 naist seal higisena ja mustana töötavad võib vist mõnele meeldida äkki. Vaene naine tal, teab kus ta mees igapäev veedab. Tuli mind jälle norima, et mis polegi veel valmis. Ma ei saanud nii kiirelt sõnu suust, et jah pole tõesti. Mõni peab siin rasket tööd tegema, seni kuni Sa siin lihtsalt ringi sõidad ja tüdrukuid vaatad. Ma võiks ka sellise töö peale minna, aga mehed võiks naiste asemel olla. Samas, käivad need naised ka. Tore ikka. Ja täna oli tal Body(või kuidas iganes ta nimi kirjutatakse) kaasas. See on ta koer. Midagi prantsuse buldogi sarnast, musta värvi. Ja noo tal oli ikka väga palav. Vana koer ka, päris kahju hakkas. Ta nii üritab tal järgi püsida, aga lihtsalt ei jõua. Heath jälle paneb ees minema, isegi kui ta imekombel kõnnib, ei jõua Body talle järgi. See pilk on nii hea, kui nad tulema hakkavad, siis Body tuleb üsna erksalt: „Jah, ma jõuan ma jõuan.“ Vaikselt jääb maha ja aeglasemaks, ikka veel pilk: „Kohe jõuan järgi, kõnnin kiiremini kiiremini.“ Lõpuks Heathi enam peaaegu ei paistagi, siis ta veits aega loivab veel edasi ja mingi hetk läheb lihtsalt vooliku alla kus vett tilgub: „Persse, ma ei jaksa. Mingu kus tahab.“ Ja nii see käis terve päev. Talle miskil põhjusel meeldib hirmsasti mu jala peal istuda. Mu valutavatele jalgadele ei ole just eriti mugav kui +20 kilo sinna maandub, aga mis teha. Homne päev algab kuuma tõttu juba kella 6st, siis on parem töötada. Pole nii kuum. Järjest enam ta lubab neid kraade siin.
Nüüd sai küll palju juttu. Korvan enda rääkimisvajadust. Ilmselt nüüd ei saa jälle mitu päeva kirjutada. Musipai ja sooja südant teile sinna külma.

Olen kadunud olnud sellepärast, et mu telefon suri. Õnneks ajutiselt. Eile oma heade sõprade abiga ja Trevori ning Diana netiga sain ta õnneks jälle tööle. Vähemalt mõneks ajaks. Tudub et sel telefonil siiski pikka iga pole. Õnneks ta töötas täpselt seni, et sain pühapäeval bussi peal olles veel Trevorile helistada ja öelda mis kell ma jõuan. Jõudsin kenasti kohale ja pidin neid päris tükkaega ootama. Nad ilmselt eisaanud oma töödega valmis. Sellest polnud midagi, kõndisin niisama linna peal ringi. Olin üsna väsinud, kuna peolt me jõudsime koju kell 5 või isegi hiljem. Otsustasime Ida ja mingi Soome kutiga pigem jalutada kui taksot ootama jääda. Pidu oli… päääris kummaline. Päris päriselt KÕIK olid mustad, va meie. Mina ja 3 Soome tsikki ja mõned Soome kutid, kes ka peole tulid. See oli selle bäkkeri omaniku pidu ja ta on ka tumedanahaline. Pidu oligi selline hip-hop ja arnbi. Ma tundsin end nagu oleks valesse kohta sattunud. Pikk maani kleit ei aidanud just kaa kohandumisele kaasa. Arvestades seal kõiki teisi tõmmusid, kes olid.. leebelt öeldes väga välja kutsuvalt riides. Jah nagu siin ju tavaks, aga teatavasti nad on ju veel temperamentsemad, seega oli isegi see veel 3 korda üle võlli keeratud. Minu juurde tulid mõned mehed: „ Ooo, Sa ei näegi välja nagu lits!“ Ma nüüd ei teagi kas see oli siis hea või halb. Kokkuvõttes oli päris lõbus ja teistmoodi kogemus. Tüdrukud napsitasid seal vähe rohkem ja lõpuks tundus meile Idaga, et viimane aeg on koju minna. Mina olin juba tegelikult ammu väsinud. Muidugi väga VIP oli olla, saime kõik tasuta sisse ja kohapeal jooke. Koju teel kadusid veel mõned meil ära ja ma muretsesin seal, et kas Lea ikka jõudis nüüd koju või kus ta kadus. Ida kadus kuhugi häkkerisse edasi istuma teistega, meie toanaaber kes pidi hommikul tööle minema, oli üsna pahur. Ühesõnaga mu uni jäi lühikeseks. Pidin veel jooksma minema, aga tulin hoopis koju. Sõin ja läksin teki alla. Kell 6. Vaatasin tvd ja jäin tuttu. Ärkasin öösel muidugi 100x ülesse, aga magasin hommikuni ikka välja. Läksime aga jälle kobaraid lõikama. Muidugi oli ju nv olnud ja pidin mõnede tüdrukute meestevallutusi kuulama. Mõtlesin, et kuna nad ju on terve nv koos, siis nad räägivad siiski kõik üle nagu poleks näinud. Ilmselt on see jutt siis mulle. Peaksin vist kade olema? Jepp, hirrrrmus. Õnneks see vaibus peale mõnda tundi. Elamused otsas. Pärast tööd küsisin Trevorilt, et kas tohin nende netti kasutada. Ta pidi Diana käest küsima ja mulle teada andma, aga kell läks ja läks. Lõpuks kell 9 kui ma juba peaaegu magasin tuli ta ukse taha ja vabandas, et unustas mu ära ning homme võin minna. See siis juhtuski eile, kui ma ta jälle tööle sain. Üritasin oma teist lutsu ka kasutada, et vähemalt helistada oleks võimalik, aga see küsis mingit ime koodi mida ma ei tea. 

Tänane päev oli juba lõpuks päris palav. Pakun, et 35 varjus. Me aga olime enamus aja päikese käes. Vähemalt osaliselt. Päeva lõpuks kui kõige palavam oli, siis täiesti. Hakkasime nüüd kobaraid ainult positsioneerima, et need ilusti alla ripuks. Need uued puud ja väiksemad, seega täielik päiksepaiste on kindlustatud. Siiski päeva parim osa oli see kui hommikul Heath mind atv peale võttis ja koos taga lohiseva wcga istanduse teise otsa sõitsime. Prantsuse tüdrukuid peale ei võtnud. Hihii. Lohiseva wc kohta- kuna istandus nii suur, siis nad veavad meie puhkekohta kui ka vetsu meie töökohale lähemale. Ja pärast kihutasime veel 6naist pardal uude kohta. Tal on ikka hea elu. Pärast tööpäeva pahandas Trevor meiega, et teeme liiga pikke pause. Ma just täna tegin ühe lisapausi ja mõtlesin, et olen kaval. Nüüd vist enam ei julge. Tegelikult on kõige mõistlikum teha üksi siis ei pane keegi tähele. Kui me karjakesi seal vedeleme, jääb see silma mis kell ja kaua. Mul isegi pole kella kaasas, niiet ma käin tüdrukute järgi. Täna just kuulasin seda juttu kui väga nad vihkavad kärbseid, neid viinamarju, seda farmi. Teised jällegi võtsid suure kobara viinamarju ja üks siis filmis/pildistas kuidas ta need jalaga laiaks lõmmib. Miks küll nii, sedasi on sada korda raskem ju töötada. Iga töö on omamoodi raske, keegi Sulle niisama seda raha sülle ei viska. Tavaliselt. Miks siis vihata ja nuriseda. See ei aita just kaasa. Ma ei saa aru sellisest asjast. Mis need vaesed viinamarjad üldse siia puutuvad. Miks olete siin tööl siis, kui nii kohutav ja jube on? Juhuslikult veel enamus mitu kuud juba. Minu meelest olgu see töö mis on, nad on väga toredad inimesed. See annab väga palju juurde. Heath näiteks hoiab meil päeval koguaeg silma peal. Trevor ja Diana teevad midagi muud. Näitab meile kätte kus mida teha ja kontrollib kuidas tehtud on, parandab vajadusel. Muidugi see ju häirib kui keegi Su tööd üle teeb. Me aga temaga norime teineteist. Kui ta minu rida vaatama tuleb, siis ta ikka küsib, et kuidas on. Mina vastan et perfekt nagu alati. Samas ta ise vahel aitab ja lõpetab mu rida, siis ma käin ikka vaatan kõik järgi kuidas tehtud on. Tema küsib siis, et kuidas tal läheb, kas oli hea töö, olin ma rahul. Ja mina vastu, et jah no enamvähem. Võiks parem olla. Tegelikult vaatan ka sellepärast, et hea on näha tööd mis on nö päris õige siis. Sealt õpib. Ja näiteks lehtede korjamise kohta pean ütlema, et ma olin ikka ainus loll, kes nii korralikult tegi. Ma ikka harutasin need kobarad kõik välja ja puhastasin ümbert ilusti ära. Nüüd neid lõigates ja teiste ridadel olles näen, et teised on ikka lausa üle mitme mitme jala tööd teinud. Kobarad ei paista tihti lehtede seest väljagi. Niiet nüüd ma siis veel omakorda kisun jälle neid lehti ära ja alles siis saan lõigata. Ise olin loll ja ei teeninud raha võib sellepeale öelda. Ma ei tea kas suudan aga üldse nii tööd teha.
Täna peale tööd hüppasin otse basseini peakat, mmm see on supper jahutus päevale. Pärast natuke päevitasin ja jooksma. Peale seda nägin Dianat ja küsisin ühe nri kohta mis oma lepingusse kirjutama pean. Ei teanud mis see tähendab. Avastasin eile, et ei ole seda ikka veel tagasi andnud neile. Meil aga peaks reedel palgapäev tulema, niiet neil mu kontro nre vaja-WUHUU!!!! Pakkusin enda abi, kui vaja, sest et ma ei tee ju suurt midagi. Tema aga ütles, et nad harjunud pikki päevi tegema ja räägib Trevoriga ning annab märku. Nad ikka hoiavad väga kokku, mis on iseenesest tore. Neil on väga ilus maja ka. Töö hakkab meil siin vist vaikselt otsa saama, järgmine nädal vist veel ja siis on kõik. Ma tahaks Trevorilt küsida, aga maei näe teda enam üldse. Heath täna tüdrukutele rääkis, aga kindlam bossilt ikka küsida. Võib-olla siit lähme veel teeme mandariini istanduses veidi tööd, kui viinakatega kõik. Ma sain alles eile teada, et kiivi ja mandariini istandus ka päris nende oma.Teadsin, et need siin lähedal, aga arvasin, et kellegi teise. Neil ikka pääääris suur farm. Pean ikka siis neile külla tulema, kui viinamarjad valmis. See on ilmselt supper vaatepilt siis. Trevor ka rääkis mulle, et vahel tüdrukud on küsinud, et miks te küll teete seda. Nii palju tööd ja vaeva, aga kui nad näevad kui need valmis on, siis ütlevad, et jah tasub ära.
Nüüd meil on lepingus töö jälle, niiet tunnipalk ja peame alustama kõik 7.30 ja lõpetama kell 4. Tundub, et nv isegi ma ei tohi jälle töötada, niiet ma ei kujuta ette ka mida ma tegema hakkan. Nüüd pidid uued seadused olema ja karm kord, niiet ei saa. Tahaks minna Bunburrysse delfiinidega ujuma, aga pole kellegagi koos seda teha. Uurisin, kas kellelgi on nvks mingeid plaane. Keegi ei tee suurt midagi.Pranstsuse tüdrukud tahavad samasse kohta minna, aga ülejärgmine nv. Trevor mulle küll juba eelmine nv ütles, et mõtleb midagi välja. Vast nüüd siis on näha mida. Ma ei oska niimoodi päris niisama passida eriti.

Uleeile oli täitsa tavaline tööpäev. Ainult, et kohe kui ma lopetasin tahtsid tudrukud linna minna. Läksin kaasa, et leida omale ehk odavad tööriided. Ma ju vötsin aind mingid fänsid riided kaasa. Ei raatsi nndega tööd teha. Linna joudes selgus, et neil kiire ja me ei joudnudki mu poodi otsida. Neil oli vaja enda joulu kaardid valmis teha. Mida nad lopuks tehtud ei saanudki, kuna see programm seal oli nii keeruline ja interneti kohvikut ka ei leidnud mis lahti oleks, koik ju pannakse juba 5st kinni. Seega laksime sama targalt koju tagasi. Ainus mida teha joudsime oli mäkis käia ja me Idaga ostsime endale pehmet jäätist. Ma ei olnud terve päev midagi söönud, seega olin nii näljane. Millest ma loomulikult hullu kohuvalu sain. Sellega mu päeva söök piirduski. Koju jöudes läksin kohe voodisse, vaatasin Revenge. Imestasin et alles ma vaatasin seda Paladel oma hubases tähetoas ja nuud näen oues kuidas päike loojub loputute viinamarja puude rivisse. Rääkisime veel tudrukutega Pranstuse tudrukuid taga, avastasin et ma ei olnud ainus kes oli valmis neid peaaegu tapma. Nad laulsid lihtsalt nii kohutavalt kaasa, et see oli midagi uskumatut. Näiteks uks laul koosnes ainult sonadest: Hey mama, I am home. Ja nii nad korrutasid seda 3 ja pool minuutit järjest. Rohkem tundus nagu oleks hullumajja sattunud mitte viinamarja istandusse. Lisaks koigi laulule oo uuu aaa kohad ka voimalikult valjult kaasa, niiet ma vahepeal kontrollisin kas nad ikka tegelevad lehtede korjamisega voi juba on midagi muud teoksil. Tegelikult ei olnud tavaline päev, tänu sellele oli kohutav päev. Hommik algas sellega, et pidin kuulama kuidas kaks eesti tudrukud räägivad enda meeste vallutustest siin. Oigemini uks neist rääkis, teine ei tohtinud midagi oelda, sest et koik maailma mehed kuulusid uhele ja koik tahtsid teda ja ainult teda. Palusin jumalat, et ma selle keele oskuse moneks ajaks kaotaks. Kahjuks jumal ei votnud mind kuulda, andis mulle hoopis vaga halvasti laulvad prantslased. Mulle tundub see rahvus nuud palju vähem sumpaatne. Nii vähe ongi vaja.
Reedene päev algas ikka lehtede noppimisega, aga siis juba jutud liikusid, et nuud pole enam nii palju tood ja hakkame midagi muud tegema. Kohe tuligi Trevor ja utles,  et hakkame hoopis kobaraid loikama. Lopetasin oma rea ja alustasin kobarate loikust. Päris kahju on nii palju viinamarju lihtsalt ära loigata. Töö raske pole, aga vb et isegi tuutum, kui lehed. Sellin eväsimus oli ka peal, et jube. Koht oli keset päeva nii tuhi, et läksin ka sööma nagu teised. Ilmselt sellepärast, et neljapäeval ei söönud. Tegin endale kohvi, et mitte magama jääda. Olin paaris koos uhe Iiri tudrukuga, kes juhtumisi muub autot. Ma nuud motlen kas ma tahan seda voi ei. Iseenesest oleks hea voimalus. Hinnaks kusis 1250.- aga ma oleks valmis 1000 maksma. Tudrukud rääkisid kaa, et tegelikult maksis tai se selleeest sama palju. Mulle utles, et 1500.- aga no eks koik urtitavad siin hasti hakkama saada. Kahjuks Soome tudrukud juba utlesid, et lahevad reedel ära kuna nv tood ka pole. Peale tood nad juba vaikselt pakkisid ja rääkisid oma nv peoplaanidest. Ma seal kadestasin ja motlesin mida ma kåll teen seal uksi. Trevor oli mulle enne oelnud, et kull saab hakkama ja motleme midagi välja. Motleisn mis see kull olla voiks. Ja siis hakkas suur teema, et mina nendeag kaasa läheks, et mis ma seal ikka teen, Muidugi pean  nendega Perthi minema ja pidutsema. On lobus ja hea. Nii kaua nad siis moosisid, kuni ma otsustasingi tulla. Koige enam ei tahtnud raha kulutamise pärast öra tulla. Ida aga utles, et selleks ma ju tood teengi, et siis lobutseda saaks. See oli päris veenev. Nii me siis hakkasimegi 7 paiku Perthi soitma. Enne olin Trevorilt kusinud kas ta mulle kuhugi jargi saab tulla. Tema noris mind, et ma ju kain iga ohtu jooksmas, et tulgu ma ikka jooksuga. Siiski utles, et jaa pole probleemi, muidugi tuleb. Nad on ikka toredad inimesed. Tudrukud ka utlesid, et vb lahevad sinna tagasi toole, just sellepärast et nad nii soojad ja toredad on. Joudsime 10 aeg linna ja seiklesime kaua, et oiget kohta ulesse leida., Nad tahtsid uhte kindlasse bäkkerisse tulla, Nad on siin ennegi olnud. See on päris kole ja inetu.. aga nagu meeste elu keerleb umber naiste, keerleb naiste elu umber meeste. Nii ta on ja jääb. Täna päeval läksime linna peale shoppama ja ringi vaatama. Avastasin et siin on ikka jube palju ilusaid riideid. Ja mitte uldse kalleid. Oma raha seisusid vaadates olin usna onnetu ja ei ostnud mdiagi. Nuud kaib peoks valmistumine. Homme koju joudes kirjutan teile. Musimusi.