Teisipäeval kasutasin nende arvutit mitu tundi. Otsisin endale sharehouse kuhu minna, aga midagi head ei leidnud ikka. Üritan täna neljapäeval uuesti minna. Eile 25ndal oli siis suur pidu meil. Ärkasin hommikul ikka ülesse ja läksin tööle. Nad küll varem ju keelasid, aga mõtlesin, et hiilin vaikselt välja ja saan ehk paar tundi teha. Kella 11st pidi lõuna olema. Sain vaevalt 40min tööd teha, kui kuulsin atvd häält. Olin paljastatud. Trevor tuligi mu juurde: „Nonii mis siin nüüd toimub ahh? Millest me rääkisime? Ei tohi tööd teha. Nüüd marss atv peale, hommikust sööma ja lõunaks valmis sättima. Mingit muud varianti Sul ei ole. Teed nii nagu kästakse!“ Mul ei jäänud just palju valikuid. Hoiatas veel, et Dianne on mu peale kuri. Oligi kohe vastas, kui kohale jõudsime ja seisis käed ristis. Üritasin rääkida, et käisin jalutamas, aga see ei kõlanud eriti usutavalt. Tegelikult ei olnud ta kuri midagi, ütles ainult et ma olen naughty girl. Ja lisas, et jah tegelikult siin on ka need reeglid nii karmid. Ja et ma võiks vahelduseks puhata ka. Läksin andsin neile nende kingi ära ja varsti sai ka munad ja peekon valmis. Sain oma kingi ka kätte- suure kommikarbi nende heade Rosheni kommidega. Käisime veel Trevoriga siin nende veehoidlas krabisid püüdmas. Ta käskis mul ka neid võrgust välja võtta ja ämbrisse panna. Ma küll vaimustuses polnud, aga tahtsin ikka proovida. Kõik näpud jäid alles. Lisaks tegi mulle suure keemiatunni. Neil tuleb vesi kuskilt maa alt ja esialgu on see selline veidi imelik. Nad ise puhastavad seda. Mis on mingi huvitav ja suhteliselt keeruline protsess. Ja mu keemia ei ole just nii hea eriti veel inglis keeles sellest aru saada. Samas väga huvitav. Parem kui raamatust lugeda. Neil see suur tiik on sellekslet kui pump peaks katki minema, siis on mitmeks päevaks varuvesi olemas. Tagasi jõudes hakkasin end lõunaks sättima. Ma üldse ei kujutanud ette, et mis see siis päriselt on ja endast kujutab. Läksime siit viiekesi. Nende tütar koos oma elukaaslasega tulid juba teisipäeval. Trevor juba tegi siin mõned õlled, aga läks rooli ikka. Ei pidanud hullu olema. Siin pidi võima veidi lahjasid jooke juua ja siis rooli minna. Promille mulle keegi eriti öelda ei osanud. Jõudsime siis kohale, kus oli väga palju džiipe. Ja veel rohkem inimesi. Väga huvitav ja hirmus oli. Muidugi ma ei teadnud, et neil siin ka suur musitamise ja kallistamise komme, vaatamata isegi sellele, et ma võõras olen. Mingi paarkümmend inimest oli kindlasti, pluss veel sama palju lapsi kindlasti. Ma ainult tean, et see oli Trevori ema kodu ja nende poolne pere. Ta ema nägin ka, aga rohkem pole mul õrna aimugi. Ei ühestki nimest ega sugulussidemest. Õnneks keegi väga ei üritanud seletada ka. Minu nime ainult teadsid kõik, aga no mind on üks ka. Kuulasin igasugu huvitavaid jutte kuidas siin asjad käivad ja mis toimub. Nii palju kui ma ikka aru sain, kui nad väga vuristama hakkavad, siis ei saa ikka midagi aru. Nad söövad pooled sõnad vahepealt ära ja räägivad väga lohakalt. Muidugi mu sõnavara on ka kesine, et siis üritada midagi tuletada et millest jutt võis olla. Laud oli meeletult rikkalik. Uskumatu, kui häid salateid nad teevad. Mitte selliseid raskeid nagu meil näiteks kartulisalat, vaid neil ikka rohelised salatid igasugu erinevate lisanditega. Ja neid sorte siis oli nii 5-6 tükki erinevaid. Üritasin lihtsalt siis maitse pärast võtta kõike natuke. Ilmselgelt isegi nii oli liiga palju lõpuks. Sinna kõrvale käis krabi ja väga suured krevetid ning sink mida ma ei söönud. Neil mingi huvitav komme mingisugust papist kommi laadset asja tõmmata. Seal sees on väike paberist müts, kingitus ja väike nali. Ma polnud kunagi varem näinud sellist asja, nad olid väga imestunud. See pidi olema vist kuskilt USA-st tulnud. Mulle isegi ei meenu, et filmides oleks näinud. Enne sööki algas, siis suur nende kiskumine. See kellele jääb keskmise osa on võitja. Saab mütsi ja kingituse. Ma sain väiksed küünekäärid. Isegi päris kasulik, teised said miniatuursed pliiatsiteritajad või klambripüstoli. Tuli magustoidu ring. Pudingu laadne asi neil siin alati mis peab laual olema. Lisaks sellele oli veel umbes 4 sorti erinevat kooki. Üritasin jällegi kõigest väikest tükki saada. Midagi eriti head kusjuures polnudki. Ma ei mäleta enam selle nime, aga meil võib-olla leivasuppi meenutav asi oli. Ainult kõvasti paksem ja mingeid marju ka sees. Ma võtsin seda ainult lusikatäie, sest et ma olin nii täis juba. Seda pudingut ei proovinudki, kuna nad enamasti sõid seda kõik jäätisega. Kinkide üleandmine ei lõppenudki neil. Kui nii palju inimesi, siis vanemad kõik andsid enda kingid oma ajal. Igaüks sai ikka palju igasuguasju. Miks mul nii suurt peret pole. Muidugi ise kinki siis küll eriti teha ei tahaks. Laste kingid olid kõik jõulupuu all ja see nägi küll välja nagu ameerika oma juba oma rohkete kinkidega. Seal tiksusime kuni kella 5ni vist ja tulime korra koju asju võtma ja läksime kohe uuele edasi. Seekord siis Dianne õe poole kus olid tema sugulased. Ohjah, kõik sama toimus jälle. Laud oli sama rikkalik, võib-olla isegi et parem. Kooke oli veel rohkem. Üks sidruniga oli eriti huvitav, aga ma pean oma olematut vormi ikka üritama parandada. Niiet suutsin ikka vastu panna ja ega kõht oli ikka täis ka. Dianne oli minu pärast mingeid kanatiibu ostnud, kuna ma olen rääkinud, et mulle väga päris liha ei maitse. Enne siin kodus veel norisid, et ma olen nii eriline. Ainult mu pärast ostetakse. Pärast siiski nägin päris paljusid neid tiibu söömas ja just neid juurde võtmas. Need olid mingis meekastmes vist ja väga head. Dianne vanaema näeb välja täpselt nagu üks näitleja mingist filmist. Mängis ülihästi mingid torisevat vanamutti. Tema siiski see pole. Nägin nüüd esimest korda opossumeid ka. Ronisid seal ringi ja maiustasid mingite asjadega puu otsas. Seal olime kuni kella 11ni ja tulime koju. Seegikord oli Trevor roolis, kuigi minu arust oli ta küll juba päris palju joonud selle õhtu jooksul. Täna boxing dayl keelati mul ka rangelt töö tegemine ära. Lubasid mind luku taha siia panna. Pole veel ust katsunud kas tõsi ka on. Enne 7t läks lõplikult uni ära, mille pärast kirjutangi seekord teile päris vara. Tänasest päevast ma edasi ei tea mis saab. Nende tütar ja ta peika kutsusid mind pooleldi kuhugi lõunale endaga kaasa. Arvan, et sinna ma segama ei lähe. Mingi basseini ääres lebotamise päev vist lihtsalt. 

Täpselt see ta oligi. Tukkusin ja vaatasin tvd vahelduva eduga. Lugesin raamatut ja lihtsalt olin. Trevor käis siin vahepeal jutustamas. Said oma wifi tööle, mis ikkagi väga ei töötanud lõpuks. Päevitasin natuke ja käisin ujumas. Saan siin peatuva tütre ja tema kutiga laupäeva hommikul Perthi. Õhtul läksin juba kella 5st jooksma ja pidin otsad andma. Ma ei tea palju see sooja oli ja tempo tuli kuidagi sisse, niiet olin läbi nagu läti raha kui tagasi sain. Jäin vara magama, et hommikul vara tööle minna. Avastasin hommikul, et kole vaikne on kõik ja Dian andis mulle õhtul mu lõpu palgalehe, et äkki ma ei võigi tööd teha. Passisin siis täiesti tuimalt edasi, niikaua kuni kedagi lõpuks liikumas kuulsin. Trevor ütles, et võin minna küll. Selleks ajaks oli aga hoopis juba veidi tibutanud ja mõtlesin, et ei lähe enda jalgu leotama sinna. Oodates, et rohi kuivaks mõtlesin, et kui nad mulle sulas maksavad, siis ju maksud ei lähe maha. Juhhei, olin kohe tööl. Tegin siiski seitse tundi mitte rohkem ja tulin tagasi rohkeid kõnesid tegema ja endale kodu leidma homseks. Mida ma ei leidnudki. Tundub, et pean bäkkerisse minema mõneks ajaks, kuni midagi leian. See ei ole just kõige meeldivam, aga peab üle elama. Paar kohta olid vabad, kui need olid kaugemal ja kohe ütlesid, et bussiga sealt raske linna saada.
Tänane päev möödus kuidagi samas lennates ja veidi kurvalt ka. Ilmselt on see üle pika aja viimane kord kui seda kohta siin näen ja samas on siin nii mõnus kindel ja kodune juba. Hirmus igav küll, aga siiski hea. Minu teada tuntud väike majake. Töölt tuppa saades kohe bikiinidesse ja basseini hüpata. Tuppa tulles endale söök soojaks teha, telekas läheb jätkuvalt tööle nagu see lendaks õhku iga sekund. Kanalit vahetades hakkaks nagu ufod sealt välja roomama, sest et ühendus on kehv. Kõik see mis on nii hea ja tuttav juba.
Tegin oma viimase jooksutuuri siin, seekord käisin uutes kohtades kuhu tegelikult Trevor mul minna ei lubanud sest seal pidi ohtlik olema. Ma ei läinud väga kaugele, siiski leidsin päris ilusa vaate all laskuvale karjamaale. Pärast sain jälle ujuda päikse loojang tagataustal ja mõelda, et kui väga ma tahaks, et mul selline kodu oleks. Miks ma ei oleks võinud just sellise koha peal sündida? Kõik oleks siin ja kõik oleks äkki parem. Helen, Sinu peale mõtlesin ka. Kuidas me seal koos ujuks ja naeraks, kujutasin seda kuidagi nii ehedalt ette. Kui me tuleks siia koos, siis siia võiks küll ka tööle tagasi tulla. Kaalusin, et kui võimalik see on, et see tõesti ka juhtuks. Sama koht, sama bassein. Ainult, et lisaks mulle ka Sina. See tunne kuidas vesi Sind kannab ja kuidas justkui seisaks kuidagi seal. Ja kindlasti too hetk ütleks kumbki midagi naljakat, mille peale mina kindlasti peaaegu, et ära upuks kuna ma endal vett ninna ja igalepoole tõmban. See oleks vahva.
Palka oleks võinud rohkem saada, oleks vahvam see tundmatus. Ma olen siin nüüdseks siis täpselt kuu aega olnud ja selle aja jooksul enne jõule on mingi 5 vaba päeva võib-olla olnud. Teeninud selle ajaga 2500 doltsi. Eelmine kord sain 1300 midagi ja nüüd 1100 ainult. Ta vist ikka käristab neid tunde alla. Mu väikse arvutuse kohaselt oleks nagu vähe rohkem pidanud olema. Ju saab hakkama. 360 maksis mu kuu ajane majutus siin.

 Suure tundmatuse poole siis homme. Ilmselt saan selle ülesse panna alles, siis kui linnas netti saan. Aga wish me a luck ikkagi.