Uleeile oli täitsa tavaline tööpäev. Ainult, et kohe kui ma lopetasin tahtsid tudrukud linna minna. Läksin kaasa, et leida omale ehk odavad tööriided. Ma ju vötsin aind mingid fänsid riided kaasa. Ei raatsi nndega tööd teha. Linna joudes selgus, et neil kiire ja me ei joudnudki mu poodi otsida. Neil oli vaja enda joulu kaardid valmis teha. Mida nad lopuks tehtud ei saanudki, kuna see programm seal oli nii keeruline ja interneti kohvikut ka ei leidnud mis lahti oleks, koik ju pannakse juba 5st kinni. Seega laksime sama targalt koju tagasi. Ainus mida teha joudsime oli mäkis käia ja me Idaga ostsime endale pehmet jäätist. Ma ei olnud terve päev midagi söönud, seega olin nii näljane. Millest ma loomulikult hullu kohuvalu sain. Sellega mu päeva söök piirduski. Koju jöudes läksin kohe voodisse, vaatasin Revenge. Imestasin et alles ma vaatasin seda Paladel oma hubases tähetoas ja nuud näen oues kuidas päike loojub loputute viinamarja puude rivisse. Rääkisime veel tudrukutega Pranstuse tudrukuid taga, avastasin et ma ei olnud ainus kes oli valmis neid peaaegu tapma. Nad laulsid lihtsalt nii kohutavalt kaasa, et see oli midagi uskumatut. Näiteks uks laul koosnes ainult sonadest: Hey mama, I am home. Ja nii nad korrutasid seda 3 ja pool minuutit järjest. Rohkem tundus nagu oleks hullumajja sattunud mitte viinamarja istandusse. Lisaks koigi laulule oo uuu aaa kohad ka voimalikult valjult kaasa, niiet ma vahepeal kontrollisin kas nad ikka tegelevad lehtede korjamisega voi juba on midagi muud teoksil. Tegelikult ei olnud tavaline päev, tänu sellele oli kohutav päev. Hommik algas sellega, et pidin kuulama kuidas kaks eesti tudrukud räägivad enda meeste vallutustest siin. Oigemini uks neist rääkis, teine ei tohtinud midagi oelda, sest et koik maailma mehed kuulusid uhele ja koik tahtsid teda ja ainult teda. Palusin jumalat, et ma selle keele oskuse moneks ajaks kaotaks. Kahjuks jumal ei votnud mind kuulda, andis mulle hoopis vaga halvasti laulvad prantslased. Mulle tundub see rahvus nuud palju vähem sumpaatne. Nii vähe ongi vaja.
Reedene päev algas ikka lehtede noppimisega, aga siis juba jutud liikusid, et nuud pole enam nii palju tood ja hakkame midagi muud tegema. Kohe tuligi Trevor ja utles,  et hakkame hoopis kobaraid loikama. Lopetasin oma rea ja alustasin kobarate loikust. Päris kahju on nii palju viinamarju lihtsalt ära loigata. Töö raske pole, aga vb et isegi tuutum, kui lehed. Sellin eväsimus oli ka peal, et jube. Koht oli keset päeva nii tuhi, et läksin ka sööma nagu teised. Ilmselt sellepärast, et neljapäeval ei söönud. Tegin endale kohvi, et mitte magama jääda. Olin paaris koos uhe Iiri tudrukuga, kes juhtumisi muub autot. Ma nuud motlen kas ma tahan seda voi ei. Iseenesest oleks hea voimalus. Hinnaks kusis 1250.- aga ma oleks valmis 1000 maksma. Tudrukud rääkisid kaa, et tegelikult maksis tai se selleeest sama palju. Mulle utles, et 1500.- aga no eks koik urtitavad siin hasti hakkama saada. Kahjuks Soome tudrukud juba utlesid, et lahevad reedel ära kuna nv tood ka pole. Peale tood nad juba vaikselt pakkisid ja rääkisid oma nv peoplaanidest. Ma seal kadestasin ja motlesin mida ma kåll teen seal uksi. Trevor oli mulle enne oelnud, et kull saab hakkama ja motleme midagi välja. Motleisn mis see kull olla voiks. Ja siis hakkas suur teema, et mina nendeag kaasa läheks, et mis ma seal ikka teen, Muidugi pean  nendega Perthi minema ja pidutsema. On lobus ja hea. Nii kaua nad siis moosisid, kuni ma otsustasingi tulla. Koige enam ei tahtnud raha kulutamise pärast öra tulla. Ida aga utles, et selleks ma ju tood teengi, et siis lobutseda saaks. See oli päris veenev. Nii me siis hakkasimegi 7 paiku Perthi soitma. Enne olin Trevorilt kusinud kas ta mulle kuhugi jargi saab tulla. Tema noris mind, et ma ju kain iga ohtu jooksmas, et tulgu ma ikka jooksuga. Siiski utles, et jaa pole probleemi, muidugi tuleb. Nad on ikka toredad inimesed. Tudrukud ka utlesid, et vb lahevad sinna tagasi toole, just sellepärast et nad nii soojad ja toredad on. Joudsime 10 aeg linna ja seiklesime kaua, et oiget kohta ulesse leida., Nad tahtsid uhte kindlasse bäkkerisse tulla, Nad on siin ennegi olnud. See on päris kole ja inetu.. aga nagu meeste elu keerleb umber naiste, keerleb naiste elu umber meeste. Nii ta on ja jääb. Täna päeval läksime linna peale shoppama ja ringi vaatama. Avastasin et siin on ikka jube palju ilusaid riideid. Ja mitte uldse kalleid. Oma raha seisusid vaadates olin usna onnetu ja ei ostnud mdiagi. Nuud kaib peoks valmistumine. Homme koju joudes kirjutan teile. Musimusi.