Hommik algas juba teist päeva nn koduigatsusega. Mitte sellega, et tahaks oma kodukodu, vaid inimeste igatsusega. Kell 7 nokid oma lehti ja mõtled neile toredatele hetkedele. Tulevad meelde eriti viimased päevad. Pühapäeva hommikul ülesse tõusmine… Oijah. Oleks samas nagu alles olnud, samas nagu väga ammu tagasi. Ja alati kui ma neid seal nokin, tuled mul Sina ema meelde. Just sellepärast et need on ilma seemneteta viinamarjad ja need Sulle ju väga meeldivad. Nagu korjaks või teeks midagi Sulle. Saan siin olles end aina rohkem tundma. Ma siiski ei ole nii tugev nagu ma lootsin olla. Raske on ikka minna nii päris üksi. Enam küll ei tahaks. Muidugi ma valisin kõige lähema koha ka kuhu minna kohe alustuseks.  Niiet polegi väga võimalust enam. See tunne läheb õnneks päeva poole üle. Teised tüdrukud tulid ja üks suur sumin hakkas. Hommikul isegi Soome tüdrukud ei naernud, said oma palgatšekid kätte ja olid nii lõõdud vist. Kahe nädala eest 1200.- Pole just eriti uhke palk siin. Minust 2 rivi eemal kuulas üks tüdruk nii valusti muusikat, et see mängis mu oma muusikast ka üle. Uskumatu, et t a kurt veel pole. Võtsingi siis oma mp3 ära ja hakkasin tema muusikast kuulama. Tal on päris normaalne muusika maitse, kui ta aind ise kaasa ei laulaks oleks päris hea. Elevant on päris suures ulatuses tal kõrva peale astunud ja häälepaelte ilmselt samuti. Kell 10 veidi läbi tegime väikse puhkuse nii 10min. Teised sõid, ma jõin. Vett kahjuks. Lõuna ajal hakkas töö otsa saama ja aitasime üksteisel veel viimase rivid ära lõpetada. Trevor ja Diana juhatasid meid uuele tööle. Mis oli tükitöö siis nüüd. Jehuu, see mutis küll kõik väga õnnelikuks. Neid puid pidi nii kerge olema plokkida. Tõesti, ikka hirmus lihtne on tõesti. Hirmus kiirelt jõuab edasi. Paari peale tuleb seda teha, üks ühel pool teine teisel. Mina olin sama paarilisega kellega ükskord seal samas alustasime esimesel päeval. Prantsuse tüdruk, aga no ta oli nii aeglane. Mina rapsisin esialgu ikka väga kurjalt. Siis tuli aga Trevor ja ütles et halb töö tee paremini. Oleksin väga tahtnud talle öelda, et ma üritan siin miljonäriks saada, ära riku kõike ära. Kõrvad lontis hakkasin siis korralikult tegema. Ühtlasi ka selle pranstsuka poolt. Palju parem oleks koos edasi liikuda. No ei jõudnud ta kuhugi järgi, kuigi et pool ta eest ära tegin. Ta vahepeal tagurdas ja vaatas seda puud, võttis ühe lehe ja jälle läks vaatama. Kartis ämblike nii palju, et kuna võrk oli seal, siis ta jätkas võrgust meeter eemalt, kuna ÄKKI seal on ka ämblik. Ütlesin, et ma ei ole siiani ühtki näinud. Sellepeale ta siis hakkas neid lehti nagu nõelama, ülikiirelt käsi ette ja üks leht kätte. Raputas seda maha ja vahtis enda kätt ega ometi ju ämbliku pole. Mõtlesin, et kaua ta jaksab sedasi. Lõpuks jäi minust nii mitmed meetrid maha et ma enam ei näinudki ta vaimukusi läbi lehtede. Lõpetasin ja läksin uuele rivile. Ta aga kadus üldse ära. Ütlesin Trevorile et mu partner haihtus, mis peale ta ütles, et ma üksi lihtsalt siis teeks. Ja seal oli neid lehti niiii palju. Kohati on enamvähem, siis tuleb nagu mingi mets lihtsalt. Õudne rapsimine. Teised juba lõpetasid, ma tahtsin nii väga oma rivi ühelt poolt ära lõpetada. Jõudsin sinna kell 17.10. Niiet tuli 10 tunnine tööpäev. Jalad lõid tuld kui tuppa sain. Hakkasin siis alles nö lõunat sööma. Pole isegi seal käinud suure raha ahnusega, aga keegi vist ei läinud. Puu pealt on siiani väikseim raha mis saadud- 2.50. Ma just hakkan kohe arvutama, kas on üldse enam mõtet siin töötada või ei. Puhkasin natuke ja läksin jooksma. Raske oli enda jalgu veenda seda tegema, aga kui ikka tahta suudab ju kõike. Kangaruusid täna ei näinud kahjuks. Üks ainus jänku aind jooksis pmst jalge vahelt läbi. Otsustasin, et kui endale känguru saan siis õpetan ta saba peal seisma. Veel nii, et ta suudaks end ülesse tõsta ja siis tagasi allapoole rullida. Baleriin känguru, see oleks vahva. Suhteliselt kehv on ikka nende tennistega joosta. See tee on siinseid punaseid kive täis ja hirmsasti põrutab ikka. Kui suur vahe võib tossudel olla. Ma jooksengi nagu mingi vanamutt, väga maadligi. Üritasin hobusteni joosta, aga otsustasin end mitte piinata ja keerasin tagasi. Homme teen kindlasti lühema päeva. Kodus panin enda jalanõud venitusse mis ostsin. Otsisin tükkaega asju mida sinna sisse toppida. Leidsin meie maja teisest osast garaaži laadsest kohast mingeid suuri metall tööriistu.Toppisin need kuidagi sinna sisse. Väga leidlik nagu ma olen.

Eile õhtul tähistasid Tutunupi tüdrukud ka esimest adventi. Kahjuks, ma oma netiga siin pilti panna ei saa. Teen seda esimesel võimalusel. Panime vaiba ka maha, kohe on kodusem.
Tüdrukud siin panid enda auto müüki ja kohe olid kohal ka petturid. Üks oli merel, teine lihtsalt pidi mingit vahendajat kasutama, aga põhi teema oli ikka see, et anna aga oma panga andmed ja ma kohe kannan raha siis. Sellega sai kõvasti nalja, esimesele tüdrukud vastasid, et : Oo, kui lahe. Ma olen ka meremees. Juhtumisi on mul ka paat müüa, äkki soovid? Teisele vastasid, et jah nüüdsest on hind ainult Sinule täpselt topelt kallim. Õnneks tundub, et on mõned ka päris ostjad. Nad tahavad Darwinis auto maha müüa ja siis Balile sõita. Pärast lähevad Sydneysse.